Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles valdkondadega nagu leiutamine, anatoomia, maalikunst, matemaatika, inseneriteadused, skulptuurid, arhitektuur, botaanika, muusika ja kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia. Teda peetakse renessansiajastu mitmekülgseimaks geeniuseks.
Tema kohta
muudaLuule
muuda...
Leonardo, põhjatult tume peegel, kus lahti
lööb heade inglite salapäraselt hell
ja sulnis naeratus, mille kohal peab vahti
liustik ja männitukk sealt-ilma piiridel
...
- Charles Baudelaire, "Majakad". Tõlkinud Ain Kaalep. Rmt: Charles Baudelaire, "Kurja lilled", LR 35-36/1967, lk 15
Proosa
muuda- Tundus, et kogu tsivilisatsiooni vaimujõud oli voolanud ühte peasse, mis oli seetõttu pidevas leiutamistuhinas. Vetinari oli tihti mõlgutanud mõtteid, milline saatus inimkonda ootaks, kui Leonard suudaks keskenduda ühele asjale korraga pikemalt kui umbes tunniks ajaks. (lk 57-58)
- Vetinari ohkas. See murelik mees tema ees, kes hoolis kõigest elavast nii väga, et tegi tolmu pühkides ämblike ümber hoolega ringi, oli kunagi leiutanud seadeldise, mis tulistas tohutu jõuga välja tinakuule. Ta oli arvanud, et sellest võiks ohtlike loomade vastu kasu olla. Ta oli konstrueerinud masina, mis võis hävitada terveid mägesid. Tema meelest oleks sellest abi kaevandustööstusele. Siin oli mees, kes võis tee joomise kõrval sirgeldada paberile relva kujuteldamatute masside hävitamiseks - ja seda tühjadele kohtadele ülipeene joonistuse kõrval, mis andis edasi inimnaeratuse õrna ilu. Ja relva osad nummerdatult eraldi välja tuua. Ja kui seda talle ette heita, siis ütleks ta: jah, aga saate aru, selline asi muudaks sõjad täiesti võimatuks! Sest mitte keegi ei julgeks seda kasutada. (lk 59)
- Terry Pratchett, "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2006
