Liustik on geograafilistes mastaapides looduslik püsijääkogum Maa pinnal, valdavalt maismaal.

Thomas Fearnley, "Grindelwaldi liustik" (1838)

ProosaRedigeeri

  • Temperatuuri tõus põhjustab polaarjää ja liustike sulamise, mille tagajärjel tõuseb ookeanide veetase ja mis omakorda kutsub esile suurte alade üleujutusi. Pessimistlikud futuroloogid ennustavad, et La Manche'i veed loksuvad kunagi Eiffeli torni jalamil.


  • Alati, kui aastane lumehulk ületab aastase sulamismäära, hakkab liustik kasvama. Kui lumi koguneb ja jääks muutub, hakkavad sisemised pinged seda liigutama sinnapoole, kuhu mäenõlv juhtumisi langeb. Olen alati kujutlenud, et liustik on nagu jääbuldooser, mis laskudes maad kraabib ja nügib.

LuuleRedigeeri

Mõtlen sulavatele liustikele,
delfiinidele, merihobudele,
angerja teekonnale,
näkineidudele ja sireenidele,
kes ei laula enam ammu kalade,
vaid puntraks keerdunud
plastikumägede keskel.
Kui palju on neil aega?
Kui palju on meil aega?

  • Livia Viitol, "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel