Sepp on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda, harvem ka muid metalle. Sepp töötab sepikojas, kus on alasi, ääs ja teised töövahendid.

Sepp ääsi ääres


  • [Walter ja Tom:] "See, mis toimus Firenzes nelja aasta jooksul, kordus mujal hiljem hoopis pikema ajaga, suuremas skaalas ja palju verisemalt. Aga tulemus oli üks ja sama. Vanad, roostetanud ahelad asendati uutega ja tugevamatega."
"Aga midagi positiivset tõi see ometi endaga kaasa?"
"Muidugi — sepad said tööd."


S e p p a d e l e ta ütles:
"Teie, hõõguvate raudade meistrid! Pidage meeles, et te punaselt taoksite oma raudu! Ärge mõelge: täna ma soojendan ja homme taon, sest homme taon paremini kui täna. See on v a l e! (…) Ärge unustage, et tänaste ja homsete vahel on ööd, mil jahtuvad teie rauad, ja nõnda peate algama oma tööd vanast kohast."


Iga mees
  on oma saatuse sepp
    ja oma õnne valaja.
Ükskord
  prahvatab vimm,
    mis on kogunend salaja.

  • Paul-Eerik Rummo, laulud "Viimsest reliikviast" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 192


Sepapoisid, sepapoisid,
teevad tööd, teevad tööd,
taovad tulist rauda, taovad tulist rauda
päevad-ööd, päevad-ööd.

  • Rahvalik lastelaul, kaanon (prantsuse lastelaulu "Frère Jacques" viisil)

AllikataRedigeeri

VanasõnadRedigeeri

  • Igaüks oma õnne sepp.
  • Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa.
  • Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel