Diego Velasquez, "Vulcanuse sepikoda" (1630)


  • Ilmarine astugu ette!
Tüse tahmane mees, kes alasil hobusenaelu tegi, viskas haamri käest ja astus sirgelt Vanaisa istme ette. Keha kui valatud, liikmed kui teras ja mürk.
— Sinust, pojuke, ei ole ma enam midagi kuulnud. Kui su nimi mitte iga-aastases "Jumalate Isamaa Kalendris" ei seisaks, peaksin sind ammugi surnuks, kui me ka surra võiksime.
— Nii on, auline ekstsellents. Aga sõjasahkade asemel taon ma ju mitu aastasada muldsahkasid ja hobunaelu. Neidki teevad vabrikud ja pea võin ma haamri ja alasi ära tiiki visata.
— Sinul paraku on oma osa õigust, mu poeg. Aga sepatöö kestab kuni maailm seisab, muudku nõuded on uued. Tuleval aastal saadan sind Kõpu rauavabrikusse õppima.


Ärkab tuul,
see vägev sepp.
Seob ette põlle,
tõstab merest hõõguva päikeseketta
sinisele taeva-alasile.
Vaadake, kuidas ta hiigelhaamriga lajatas!
Sädemete vilkad poisikesed
hüppavad merre, kuuselatva,
keerlevad kastepiiskade karussellil.
Tore on!

  • Helgi Muller, "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16
Vikipeedias leidub artikkel