Almus

Piibel

Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
- Markuse evangeelium 6:3-4

Proosa

Tema kaaslane oli erakordselt heldekäeline - nii hulkur, logard kui kerjus said tema käest enam, kui nad oma hädapärasteks tarvidusteks vajasid. Kuid Aubrey ei suutnud jätta tähele panemata, et tema käest ei saanud almust korralikud ja vooruslikud, isegi mitte need, kes olid langenud äärmisse viletsusse oma vooruslikkuse tõttu: need kõik saadeti tigedaid mõnitusi vaevu tagasi hoides ukselt tagasi. Aga kui kätt väristas kõlvatu tüüp, kes ei otsinud leevendust vaesusele, vaid ihkas ainult liiderlikku lõbu, et vajuda veel sügavamale nurjatuse sohu, lahkus too alati rikkaliku noosiga. Ise selgitas annetaja seda siiski paheliste inimeste suurema pealetükkivusega, mis jääb vooruslike vaeste häbeliku ujeduse taustal rohkem silma. Tema lordliku kõrguse annetustel oli veel üks kummaline külg, mis noorele mehele selgesti meelde jäi: kõik need, kes tema heldekäelisust tunda said, avastasid varsti vältimatult, et on kaela saanud needuse, sest õige pea sattusid nad kas võlla või vajusid vaesuse ja viletsuse kõige räpasematesse mülgastesse.
- John William Polidori, "Vampiir", tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006

D'Artagnan sirutas ennast uhkelt, otsekui tahtes öelda, et ta ei palu kelleltki armuandi.

"Hästi, hästi, noormees," rahustas teda härra de Tréville, "ma tunnen seda ilmet. Mina ise tulin Pariisi, neli eküüd taskus, ja olin valmis duellile kutsuma igaühe, kes oleks julgenud öelda, et ma pole võimeline Louvre'it ära ostma."

Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 34-35

Leidub neid, kes hoiavad oma almused taeva väravate juures kerjavatele vaestele. (lk 19)
Leidmata almuseandmisel peenraha, tunneme häbi, nagu oleksime ise kerjused. (lk 39)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

Inimesekesed annetasid pühale erakule vastu tahtmist, kahtlustades teda selles, milles nad kahtlustasid iseennast - nimelt püüdes teiste kulul rikastuda. (lk 133)
- Ljudmila Petruševskaja, "Vana munga viimne soov", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk Toomas Kall, 2012, lk 130-141

Luule

Jõe koolmetes kasvasid kalmused
sealt lind tõusis laginal lendu
mind alandavad kõik almused
mis lapseeas tõstsid mind lendu

Hando Runnel, "Unenäos" kogus "Lauluraamat" (LR 41-42 1972), lk 85

Vanasõnad

Andja käsi ei alane.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929