Kerjus
,_Oskar_Hoffmann,_EKM_j_153-65_M_57.jpg)
Proosa muuda
- Olen märganud, et kõige rikkamate inimeste mõisates on alati kõige kehvemad majad, kõige lagunenumad müürid ja kõige rohkem kerjuseid. See annab mulle õiguse pidada kõige rikkamaid inimesi kõige hingetumateks inimesteks.
- Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 13-14/2005, lk 70-71
- Keisri taga on keisrid, kerjuse taga on kerjused, minu taga on - tühjus.
- Marina Tsvetajeva, märkmik 27.-28. august 1918, rmt: "Elu tules. Pihtimused", Mirjam Lepikult, 2007, lk 110
- Tädi oleks mind meelsasti "hästi mehele pannud" ning lähtudes sellest kiiduväärt kavatsusest kutsus ta külla "häid partiisid". See polnud tema süü, et nende heade partiide hulgas leidus üksainus "halb" ning et too mulle kõige rohkem meeldis. Seda ehk põhjusel, et noormees oli maalikunstnik, inimene, kes tahtis midagi luua ning oskas rääkida ka muud peale tavalise "seltskondliku" klatši. Kui teatasin tädile, et oleme kihlatud, puhkes suur tüli ja vaene isa kutsuti kirja teel kohale, et "seda lollust" mul peast välja ajada.
- Isa võttis asja praktilisest küljest: "Esiteks ei abielluta paruniga ja teiseks on tal vaid kümme tuhat kuldnat aastas. Sa ei või ju kerjusega abielluda! Mina ei anna sulle ka rohkem kui kümme tuhat kuldnat aastas. Selle rahaga võite nälga surra."
- Mul polnud rahast aimugi; võib-olla oleksime kahekümne tuhande kuldnaga aastas tõepoolest nälga surnud.
- "Lisaks on ta alles vanavanaisast saadik aadliseisuses." Isal oli järjekordselt aristokraatne periood. "Võimatu!"
- Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 57-58
- Kord elus on poisi roll tulnud esimese hetkega — "Tagahoovi" Nikituška. Nii kui proovisaalis suu lahti tegin, oli valmis. Kust tuli, ei tea. Särev oli nii pahv, et ei osanud midagi öelda. Ju ta oli lihtsalt mu sees valmis. Ma olin veel väike laps, kui nägin kerjustüdrukuid — tuli meile koju üks tüdruk, oli nii kõhn, et paistis läbi. Mui hakkas sellest lausa füüsiliselt valus. Seda tüdrukut mäletan elu lõpuni ja sealt oli see valu minusse jäänud. See oli minu varandus, mis vajas ainult realiseerimist, mis siis, et mitte tüdruku, vaid poisi näol. (lk 12)
- Salme Reek, intervjuu: Toomas Lõhmuste, "Vastab Salme Reek", Teater. Muusika. Kino 8/1987, lk 5–16
Luule muuda
Ei teeks lahti ühtegi ust,
aga peab, keegi Kõrgem käsib.
Suur rõõm haarab neid, kelle käest
ta suhkrut ja leiba küsib.
- Mari Vallisoo, "Tuleb kerjus", rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 253