Keelepeks
(Ümber suunatud leheküljelt Klatš)
Proosa
muuda- Jultumus, keelepeks ja enamus on meie poolt. Mis meil veel vaja on?
- Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972
- Vananedes muutub keelepeks müüdiks.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 12
- Ka David nägi oma roosi ainult eemalt ega saanud seda kunagi puudutada. Häbelikkus, Heakomme ja Kartus istusid nende kõrval tornitoas. Ja kui nad sealt vargsi alla hiilisid, olid Laim ja Keelepeks neid näinud. Kas neil oli ka mõni teine nimi, ei saanud David kunagi teada.
- Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 118
Luule
muudaSu arm ja hellus pühib märgi maha,
mis keelepeks mu otsaette lõi.
Sa kiidad, mis mul head, ja silud paha
ning teiste jutt mind hai rida ci või.
Sa oled mu maailm, vaid sinu keel
võib kuulutada mulle au või laitust,
kõik muud ei loe, mu teraskestas meel
ei tunne teiste torkeid ega paitust.
- William Shakespeare, sonett 112. Tõlkinud Harald Rajamets. Rmt: W. Shakespeare, "Sonetid", 1987, lk 121
Me joome kohvi, sööme saia,
ja kanget kohut mõistame,
ning rohkem suhkrut kohvi sisse
me pühas vihas paneme.
- Anna Haava, "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat)
Siis on vananaistel juttu
mitmeks päevaks järel sõelu.
Kaelapidi koos neid kõõlub,
kaalub ise vana õelus,
kuhu istutada tõrva.
Patta kõrbegu kõik söögid -
parlament käib pesuköögis!
"Mõtle ommeti kui hull,
kas ta lei ja kust ta tull'?" -
susi-sosistakse sala.
- August Alle, "Agul I", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 64-67
Allikata
muuda- Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse.