Riia

Riia on Lätimaa pealinn. Vanasti sai seda näha siis, kui talvel pakasega keel vastu rauda pandi.

Johann Christoph Brotze, "Katoliku kirik kindluse lähedal"

Siegfried Bielenstein, "Kolm Venda Riia vanalinnas"

Proosa

• Ükskord pühapäeva õhtul, kui külamehed Kuuse peresse tulid, kõneles Tõhu Andres, kuidas Prantsus Moskus käinud. Kui Riia all sõditud, siis müdisenud maa ja põrisenud aknaruudud. Hm — hirmus! — kividega purustatud teineteist, kui piigid katki läinud! Oleks tema seal olnud, küll ta siis Prantsusele oleks näidanud! Kas Prantsuse inimesed ka niisamasugused on kui meie? Kas nad siis tõesti inimeseliha söövad? Kuspool küljes peaks küll nende maa olema — kas sealpool Peipsit, sealpool Kukulinna või Kõrgepalu? Või seal, kus ilma ots on?
  • Juhan Liiv "Vari" (1894)

• Seal on aukohal harvade juuste, kandilise näo ja suurte "öökulli-prillidega" kunagise Kaunase Eesti saadiku portree pisikeses kribukirjas pühendusega "ustavale sõbrale". Mehelt, keda ema nimetas isa kurjaks geeniuseks, Jagoks, kes oma üleoleva suhtumisega "intelligentsi poolest mehest madalamasse olevusse — naisesse" ka isa käitumist perekonna suhtes negatiivselt mõjustas. Too jäise pilguga "onu", kellele tema külastuskäigul meie Riia kodus pidin hommikuti deklameerima La Fontaine'i moraalitsevaid valme ja kes, hõbelusikaga nonšalantselt ta oma juhise järgi poolpehmeks keedetud muna koksides, minu prantsuse keele hääldamist parandas. Instinktiivselt tõusis juba siis minus vaen selle tundekülma õpetatud mehe vastu, kes meie isa kui perekonnapea ema etteheitvail sõnul "täiesti ära rikkus", tema auahnust ja egoismi äärmuseni üles piitsutades. (lk 9)
  • Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993

• Riiga sisse sõites tundsin kohe, et tegemist on suure linnaga. See on teistmoodi tunne, mida Tallinnas tunda ei saa, Tartust rääkimata Suurlinn on koht, kuhu sa võid kaduda ja kus sinuga võib midagi juhtuda. Mingi transformatsioon: sisened ühena, väljud teisena, kui üldse väljud. (lk 266)
• Vana Riia asub ühel pool jõge. Daugava on Riia kohal juba väga lai ja sillad on ilmselt üsna hiline nähtus. Nii asuvad teisel pool jõge vaid uusrajoonid. Riias puudub seega kogu see vasak- ja paremkalda asi, mis on Pariisis ja Tartus. Riia sillad viivad justkui kuhugi mujale, linnast välja, teise linna või teisele maale. (lk 268)
  • Emil Tode, "Raadio". EKSA 2002

• Meid tuntakse kui jääkarude ja vene vodka maad, rääkimata pidevast Tallinna ja Riia segiajamisest.
  • August Kull, Thulema juhatuse esimees, majanduskonverentsil Äriplaan, 2003

• Gildide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide trahviraamatud, nagu näiteks Riia õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja oksendamisest avaliku urineerimise ja sittumiseni välja).
  • Marek Tamm "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust" Postimees, 5. juuni 2020

Luule

Tarkust armastanud, aga liiga.
Läinud jalgsi
mitte Rooma, mitte Riiga.
Tundnud teid ja teede tuhat ohtu,
vareme- ja vereurmarohtu.
Ometi ka orjavitsa.

• Mari Vallisoo, "Tarkust armastanud...", Juhan Liivi luuleauhind 1995

Maha põlegu Tallinn ja Riia]
Ja las leekides hukkub Berliin.
Täna jälle on meelitand siia
Uimas tüdrukud mind ja bensiin

• Andrus Lomp, "Täna jälle me joome bensiini", tuntud ansambli Vennaskond lauluna Tõnu Trubetsky viisil

Vanasõnad

• Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929