Prantsuse keel

Proosa

• "Tead mis," ütles Porthos, "minu arvates oleks väiksem patt keerata kael kahekorra sellel neetud mileedil kui vaestel hugenottidel, kes pole iialgi teinud muud kurja kui laulnud prantsuse keeles salme, mida meie laulame ladina keeles."
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 437

• [Mazarin:] "Lollid! Kas nad siis ei taipa, et nende vaenlane pole sugugi mitte see itaallane, kes kõneleb halvasti prantsuse keelt, et nende vaenlasteks on hoopis nood, kes oskavad öelda nii ilusaid sõnu puhta Pariisi hääldamisega." (lk 6)
• "Asjad on küll päris sassis," sõnas Porthos, "ja ma mõistan nüüd, miks Aramis mulle nii tungivalt soovitas seda jubedat Mordaunti ära kägistada."

"Tasa!" ütles d'Artagnan, "ärge seda nime suhu võtke."

"Aga ma räägin ju ometi prantsuse keelt, nemad aga on inglased!" vastas Porthos.

D'Artagnan vaatas Porthost imetlusega, mida taibukas mees ei suuda vältida, nähes teiste uskumatut lollust. (lk 577)

• "Teie Eminentsi võidakse ära tunda."

"Isegi sellises riietuses?" küsis Mazarin.

Ta tõstis mantli, mis lamas tugitoolil. Selle all oli täielik helehall ja granaatpunane aadlikuülikond hõbedaste tikandustega.

"Kui Teie Eminents end maskeerib, muutub kõik lihtsamaks,"

"Arvate?" hüüatas Mazarin, kergendatult hinge tõmmates.

"Kuid sel juhul tuleks ehk teha seda, mille kohta Teie Eminents hiljuti ütles, et ka tema oleks seda meie asemel teinud."

"Mida tuleb teha?"

"Karjuda: "Maha Mazarin!""

"Ma karjun."

"Prantsuse keeles, heas prantsuse keeles, monsenjöör. Ärge unustage oma aktsenti. Sitsiilias tapeti kuus tuhat anžuulast, sest nad oskasid halvasti itaalia keelt. Vaadake ette, et prantslased teile sitsiillaste pähe kätte ei maksa." (lk 502)

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008

• Ühe sõnaga — prantsuse keel oli ülimuse, rüütlite ja kohtunikkude keel, kuna aga palju mehisem ja ilmekam anglosakside keel jäeti talupoegade ja teenijate tarvitada, kes midagi muud ei osanud. Ometi sünnitas paratamatu läbikäimine maalordide ja nende alamate olevuste vahel, kes seda maad harisid, aegamööda teatud murraku, mis kokku seatud prantsuse ja anglosaksi keelest ja millest mõlemad pooled vastastikku võisid aru saada; sellest tarvidusest tekkis aste-astmelt praegune inglise keel, milles võitjate ja võidetute keeled nii õnnelikult kokku sulanud ja mida nii rikkalikult täiendatud klassikaliste ning lõunapoolse Euroopa rahvaste keelte varal.
  • Walter Scott, "Ivanhoe" (1820), tõlkinud Anton Hansen Tammsaare (1926)

• Räägitakse, et keele stadiaalse arengu teooria on marksistlik teooria, kuna see tunnistab äkiliste plahvatuste vältimatust tingimusena keele üleminekuks vanalt kvaliteedilt uuele. See on muidugi vale, kuna raske oleks leida selles teoorias midagi marksistlikku. Ja kui stadiaalsusteooria tõepoolest tunnistab äkilisi plahvatusi keele arengus, siis seda halvem talle. Marksism ei tunnista äkilisi plahvatusi keele arengus, olemasoleva keele äkksurma ja äkilist uue keele rajamist. Lafargue'il ei olnud õigus, kui ta rääkis "äkilisest keelerevolutsioonist, mis toimus 1789. ja 1794. aasta vahel" (vt Lafargue'i brošüür "Keel ja revolutsioon"). Tollal ei olnud Prantsusmaal mingit keelerevolutsiooni, ammugi äkilist. Muidugi täienes tol ajal prantsuse keele sõnavara uute sõnade ja väljenditega, kadusid kasutuselt mõned iganenud sõnad, muutus mõnede sõnade tähendus - ja kõik. Kuid sellised muutused ei määra mingil juhul keele saatust. Keeles on peamine selle grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara. Kuid prantsuse keele grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara Prantsuse revolutsiooni ajal mitte üksnes et ei kadunud, vaid säilisid ilma oluliste muutusteta, ja mitte üksnes ei säilinud, vaid jätkavad edasielamist ka tänapäevases prantsuse keeles. Ma ei räägigi enam sellest, et olemasoleva keele likvideerimiseks ja uue rahvuskeele ülesehitamiseks ("äkiline keelerevolutsioon"!) on viie-kuueaastasest tähtajast naeruväärselt vähe - selleks on tarvis sajandeid.

Marksism leiab, et keele üleminek vanalt kvaliteedilt uuele toimub mitte plahvatuse teel, mitte olemasoleva keele hävitamise ja uue loomise teel, vaid uue kvaliteedi elementide järkjärgulise kogunemise ja seega vana kvaliteedi elementide järkjärgulise äralangemise teel.

• Jossif Stalin, "Marksism ja keeleteaduse küsimused" ("Марксизм и вопросы языкознания")

• Prantsuskeelsed valloonid Lõuna-Belgias ei mõista, miks nad peaksid teist ametlikku (hollandi) keelt valdama, kuna prantsuse keel on ju internatsionaalne prestiižkeel. Flaamid omakorda ei saa aru, miks nemad peaksid prantsuse keelt õppima, eriti kui nad rahvastikust 60% moodustavad (5,5 miljonit) ja ka majanduslikult tähtsat rolli mängivad. (lk 10)
  • Els Oksaar, "Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. mai 1993". Tartu: Tartu Ülikool, 1994

• [Abivallavanem Tarmo Raudsepast:] Tema prantsuse keele oskus oli meile asendamatu lüli, alati oli palju üllatanud nägusid, kui Tarmo meie delegatsioonist hakkas puhtas prantsuse keeles rääkima.
  • Jarno Laur, Tartu vallavanem, intervjuu: Eili Arula, "Tartu vallavalitsuse liige, endine abivallavanem lahkus märkamatult ametist", Postimees, 13. juuni 2024