Sitsiilia

ProosaRedigeeri

Rahvast hullutab kõik hiinapärane: mööbel, portselan, nikerdatud elevandiluu.
Ja loomulikult kangad.
Isegi Bourbonid lasevad end tollest hullusest nakatada - kuni selleni välja, et Ferdinando otsustab ehitada oma jahipalee ja poissmehemaja ümber "Hiina lossiks".
Igas rikkas majas on vähemalt üks siidiga tapetseeritud tuba.
Kõik rikkad riietuvad siidi. (lk 117)
  • Sitsiilia oli veider paik: kuningal polnud aadlike seas liitlasi. Vastupidi, Sitsiilia aristokraadid olid pigem kuningaga vaenujalal, sest too oli võõrana tulnud nende koju kamandama. Nemad aga olid elanud Sitsiilias põlvkondade vältel, mõni neist juba araablaste ja normannide aegadest peale. Nad olid loonud selle saare oma võimu, riituste, vere ja abieludega, lisades soola, mulda ja merevett. Sitsiilia aadel kasutas alamrahvast ja vaeseid osavasti oma huvides ära. Nad süütasid lõkke, aga sundisid valvesse vaesrahva, kes sai vältimatult kõrvetada. (lk 179-180)
    • Stefania Auci, "Sitsiilia lõvid: Floriote perekonna saaga", tlk Cathy Laanela, 2021


  • Tom pani uue kortsumatust materjalist reisiülikonna selga ja läks hämarasse Palermosse. Teisel pool plaza't oli normanni stiilist mõjutatud katedraal, mille kohta Tom oli reisijuhist lugenud. Katedraali oli ehitanud Inglise peapiiskop Walter-of-the-Mill. Lõunasse jääb Siracusa, roomlaste ja kreeklaste vägeva merelahingu asupaik. Ja Dionysose Kõrv. Ja Taormina. Ja Etna! Suur saar, kuhu Tom polnud veel jalagagi saanud! Sitsiilia! Giuliano kindlus! Vanade kreeklaste hõivatud, nor­mannide ja saratseenide vallutatud! Homme võtab ta ette korraliku turismiretke, aga praegu on kõige õigem aeg imetleda torniga katedraali, mõtles Tom selle ees seisma jäädes. Kui tore oli silmitseda fassaadi ja tolmuseid võlve, mõtelda, et homme läheb ta sisse, kujutleda kopitanud magusavõitu lehka, mida täiendab loendamatute küünalde ning aastasadade jooksul põletatud viiruki hõng. (lk 121)

VälislingidRedigeeri