Viin

kange alkohoolne jook
(Ümber suunatud leheküljelt Vodka)

See artikkel räägib joogist, linna kohta loe artiklist Viin (linn).

Külm viin pitsis

Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35–80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.

Proosa

muuda


  • Ülemäärane viinajoomine on hetkel üks me tõsiseid probleeme. Osalt on rahvusliku sihi puudumine ja isikliku ning kindla pinna kadumine seda kaasa toonud. Kaugele ulatuvate sihtide esilekerk ergutab kasutama vähem uimastusvahendeid. Igaühel on õigus juua nii palju, kui ta soovib, aga ka nii vähe, kui ta soovib. Pole vaja teisi manitseda karsklusele, kuid ka väited, et mitte kaasajoomine on "ebaviisakas" või "ebasõbralik" peavad ununema.
Ebaviisakas ja ebasõbralik on teisi jooma kehutada. Praeguses olukorras on see isegi rahvuslik pisiroim. Sihtide teostamine nõuab, et me ei suru viina teistele peale.
  • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.


  • Alkohoolikud püüavad üldiselt teisi uskuma panna ja usuvad ka ise, et nad ei ole alkohoolikud, et suudavad - kui vaid tahavad - iga kell lõpetada. Pentti seletas oma joomist hoopis vastupidiselt. Ta kuulutas end sundimatult alkohoolikuks, tema ilma viinata elada ei saa ja peab sellepärast iga päev viina jooma.
Mul ei olnud õrna aimugi, et alkoholism on veel palju muudki peale selle, et juuakse iga päev viina. (lk 39)
  • Pentti joob oma igapäevases tapvas taktis, mille rütm muutub harva. Hommikul pudel või vähemalt pool haljast viina; seda juues keerutab ta oma musta tooliga, vahib aknast välja või loeb, kuhjab lauale pabertaskurätikunutsakuid ja tuhatoosi ääreni täis kangete sigarettide konisid. Hiljem "Hansas" neli tundi džinni ja õhtul kodus veel pool või terve pudel haljast viina. Peaasi, et hommikuks pool või terve pudel viina võtta oleks. Ta on oma varudega väga täpne ja hoiab oma viinad endale. Tema pudelist ei pakuta kellelegi. (lk 86)
  • Penttis oli mingi algnukrus, mida keegi ei suutnud hajutada. Iga tema naine püüdis seda leevendada, et tema ja iseenese elu kergemaks teha. See ei olnud võimalik. Kõik me püüdsime teda tema enese kasuks muuta, aga meil ei läinud see korda. Kõik me arvasime, et ta elu oleks parem, kui ta lõpetaks ennasthävitava joomise. Kõik me mõtlesime, et mina, nimelt mina saan ta viinast vabaks. Ei miski ega keegi ei oleks teda viinast vabaks saanud. Selleks vajalikke tingimusi oli talle maa peal võimatu luua.
Ehk taevas? Aga mis taevas see talle oleks olnud? (lk 214-215)


Luule

muuda

"Armas sõber Pimbo-Pambo,
saatsin sulle palmiviina.
mõtle, mis mul toonud piina:
viina tõi sull' ilus Odu –
tüdrukut ei tule kodu?
Kas sa viina kätte saanud?"

"Saanud, joonud, armas Kambo!
Ole terve – ah, vaat seda,
eksitus, näe, ütlen sulle –
mõtlesin, et kõik on mulle:
viina mina ära jõin,
tüdruku siis peale sõin.

Tervitusi saadan sulle."


Sa noorena vast tahtsid imesid kord luua,
kõik tähed taevast ei tea milleks alla tuua.
Nyyd ammu tarbetuks saand sulle tyhi pyydlus.
Jäänd ootuses vaid kartulviinast õndsaks juua.

  • Märt Laarman, "*** Sa noorena vast tahtsid imesid kord luua" kogus "Kylmad rubaiid", Vagabund, 1996


Mängivad pillid, kuu on vees,
siin on sadam, meremees.

Laev on sadamas terve öö,
laud on kaetud — võta ja söö!

Viin on klaasis, käsi on soe,
homme ja ülehomme ei loe.


Lootsin omad magusad hingepiinad
unustuseveinisse kasta,
kuid kartulitest aetakse selget valget viina
ja kliima ei ole vastav.

  • Paul-Eerik Rummo, "*Lootsin omad magusad hingepiinad..." kogust "Vettinud peiar" (1968), rmt: "Ajapinde ajab", 1985, lk 51


Roosi käis küll palvemajas
Taavet mängis viiulil
aga minu hing on tallel
taevaisa riiulil

pudelis kus pääl on pitser
ja kus sees on Viru Valge
sääl ta ujub kõigest patust
puhas nagu tuike valge

  • Jaan Kaplinski, "* Roosi käis küll palvemajas", rmt: "Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 110

Vanasõnad

muuda
  • Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu.
  • Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast.
  • Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole.
  • Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib.
  • Viin metsavahi nõid.
  • Viin on kuradi käsiraha.
  • Viin tapab joojat.
  • Viin toob viletsuse majasse.
  • Viin võtab mehe meele.
  • Viina vits on valus.
  • Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre.
  • Viinapudel põrgu pass.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929