Riided ehk rõivad ehk riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted. Riiete kujundamisega tegelevad moekunst ja rätsepakunst, riiete valmistamisega üksikisiku tasandil rätsep ja massiliselt rõivatööstus.

Riietus läbi ajaloo.


ProosaRedigeeri

  • Samal hetkel astub tuppa mu ainus toakaaslane. Tema on Pepe (30) — nagu Lolo sõber tollest pingviinimultikast. Poiss võttis nädala puhkust, et üks väike lõik palveteest läbi teha. Tema on tänapäevane mugav matkaja, kelle seljakotti tassib pakikandja. See on teenus, mida on võimalik osta igaühel, kes kotti ise tassida ei viitsi. Mõne arvates ei ole kotita palverändur päris palverändur.
"Mida suurt oli sul nädalaks kaasa tarida?" uurin mehelt, kelle kott on veidi raskem kui minu oma.
"Riideid! Mulle meeldib, kui iga päev on uued riided seljas," vastab autotööstuses töötav noorsand. Ilus on olla ilus! (lk 15)



  • Riietuses tuleks eelistada lihtsust suursugususele. Kindlasti on palju rahuldustpakkuvam saada imetletud peene maitse tõttu kui keeruka ja sädeleva hiilguse pärast; esimene neist jätab alati meeldiva mulje, teine aga kutsub üldiselt esile vaid kriitikat.
  • Liiga kulukas rõivastus moodustab naise ümber omalaadse kaitseehitise, mis hoiab eemal imetluse, mida ta muidu võiks pälvida. Tõeline riietumiskunst seisneb rõivaste seadmises nii täiuslikku kooskõlla välimuse ja figuuriga, et see samastub kandja iseloomuga.
  • Kõikvõimalikke kaunistusi tuleks kasutada säästlikult. Iluasjakesi ja ehteid tuleks harva kanda silmatorkavalt pelga kaunistusena; need peaksid olema valitud ja seatud nii, et näiksid vajalikena, olgu siis riietuse mõne osa õigeks kohandamiseks või meeldivate kooskõlade pärast.
  • Moodi ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast stiilist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma värvide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust otsustusvõimest. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")

AllikataRedigeeri

VanasõnadRedigeeri

  • Ei riie meest ehi, mees ehib riiet.
  • Hilbud naeravad, nartsud nutavad.
  • Hilp ees lööb taluka taga surnuks.
  • Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas.
  • Kuidas rahvas, nõnda riie.
  • Lihunik vahib rätsepa aknast välja.
  • Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe.
  • Parem paar pastlaid kui üks saabas.
  • Parem paar viiske kui paljajalu.
  • Parem paigatud riie kui ilus ihu.
  • Parem vana king kui paljas jalg.
  • Riided teevad mehe meheks.
  • Riie ei riku meest.
  • Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel