Vöö

Piibel

Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:

2 "Kes on see, kes mõistmatute sõnadega
tahab varjutada minu nõu?
3 Pane nüüd vöö vööle kui mees,
mina küsin sinult ja sina seleta mulle!

Iiobi raamat, 38:1-3

Sina muutsid mu kaebuse
mulle ringtantsuks;
sa vallandasid kotiriide mu seljast
ja panid rõõmu mulle vööks

Psalmid, 30:12

"Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu sa ei taha."
- Johannese evangeelium, 21:18, Jeesus Peetrusele

Luule

Kell neli
saan ma kullast
pandlaga vöö,
kus türkiise on täpselt
kuus.
Kell neli
saan sinistest
pärlitest kee,
mis siis kumab, kui
kumab
Kuu,
ent kell on
3:36.

Tõnu Trubetsky, "3:36" kogus "Anarhia" (1994), lk 15

Proosa

Ta imestas, et laokilolek ei teinud närviliseks, vaid lubas vöö lõdvemaks lasta. Võib-olla ta sisemus vajaski seda lõtvust, meelelisi seinu, mis olid kõike näinud, kaasa hingates neile, kes siin olid vihanud, armastanud ja meeleheites end puruks peksnud.

Jumal teab, kas purukski peksnud, sest seinad olid hellusest lapiliseks kulunud. Päike, niiskus ja tolm olid oma töö küll teinud, kuid olemuse jätnud puutumata. See oli seinte süda, mis öösiti vaikselt hingas nagu nahkhiir, pea alaspidi.

Ene Mihkelson, "Roheline tänav", Vikerkaar 10/1988, lk 4-5