Undinė Radzevičiūtė

Undinė Radzevičiūtė (sündinud 16. juulil 1967) on leedu kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema jutukogu "Ei mingit Baden-Badenit" ja romaan "Kalad ja draakonid".

Undinė Radzevičiūtė (2014)

"Ei mingit Baden-Badenit"

Undinė Radzevičiūtė, "Ei mingit Baden-Badenit". Tõlkinud Tiiu Sandrak, 2014, LR 2/3.

"Kell"

• Torgret' perekond elas samas linnas, kus ka kuningapere.

Kuningapere tõttu kannatasid kõik ümberkaudsed siin kultuuri pärast.

Vanalinna igas majas elas kas aktiivne ooperisolist või ballettmeister.

Ehkki teisest küljest peab tunnistama, et Torgret'l vedas: kultuur kui inimtegevuse anomaalia on just see koht, kus võib hõlpsasti varju leida mis tahes inimlik anomaalia. (lk 8)

• Paljudel inimestel tekib pärast neljakümne kukkumist tunne, et kõige tähtsamaid asju pole elus veel teinudki. Siis hakatakse abielu lahutama või joogaga tegelema. (lk 8)
• Nagu alati, segunesid saalis naiste ja meeste parfüümid. Nende kandjad ei segunenud, ehkki oli hämar. Filharmooniasse saabusid üksnes väga kultuursed inimesed. (lk 8-9)

"Lavastaja"

• "Kelli parandama sa muidugi ei lähe," nentis ta, "aga sellised käed kuluvad marjaks ära. Selliste kätega kõlbab vaid mehi üle lüüa," tõdes ta.

Selles valdkonnas olid tädil mõõtmatud teoreetilised teadmised. Nagu kõigil ooperisolistidel. (lk 11)

• Naistele Marilyn muidugi ei meeldinud.

Nagu ka naised temale.

Ja ehkki Marilyn tundis ennast haruldase kiisuna, nimetasid teised naised teda seljataga naissoost koeraks.

Marilyn ei armastanud koeri.

Koerad pidasid ennast liiga sõbralikult ülal, mõtlesid ainult kahemõõtmeliselt ja võisid kuuldavale tuua vaid kuni kümme erinevat häälitsust.

Samal ajal kui iga endast lugupidav kass võib neid häälitsusi kuuldavale tuua umbes kaheksakümmend.

Pealegi võib inimene sundida koera istuma ja endale tuhvleid kätte tooma.

Kohutav, mõtles Marilyn. (lk 13)

• "Nüüd on küll kõik," sõnas tädi mõne aja pärast. "Nüüd on küll kõik. Aamen. Pole enam ühtki teist teed jäänud."

Talle polnud kunagi varem valged sirelid nii närvidele käinud nagu sel kevadel.

"Nüüd on küll kõik. Nüüd peab küll mehele minema," ütles tädi ja hoidis ennast vaevu tagasi, et mitte aknast välja sülitada. (lk 14)

"Kui huvitav elu"

• "Särki vist ei saagi enam puhtaks," tõdes Katerina.

Särk polnud üksnes verine, vaid ka kuuliauguga: pesta polnud seda küll mõtet. Kuid praegu oli saabunud niisugune aeg, et Katerina otsustas siiski proovida. Ta kutsus viimase alles jäänud teenijanna.

Teenijanna pöördumisest ja näoilmest võis välja lugeda, et kui mitte homme, siis ülehomme mürgitab ta kindlasti kõik ära ja ühineb nüüdsama lõppenud revolutsiooniga.

Või sõidab maale tagasi.

Juba paar nädalat polnud keegi talle töö eest tasu maksnud. (lk 15)

"Konstantin Kofin - veliki aktjor"

• Vaatamata Moskva intellektuaalide püüdlustele, toetuskontsertidele ja diskussioonidele mõisteti Konstantin Kofini üle kohut ja ta kadus.

Kioskitest kadusid isegi tema näopildiga postkaardid.

Teatri ülejäänud tsaarid ja patriarhid juubeldasid.

Ent kui Kofinit enam polnud, kadus lavastajatel korraga soov lavastada filme ja etendusi kõigi aegade suurkujudest ja nad hakkasid lavastama Tšehhovit. (lk 22)

"Preemia"

• Igale nominatsioonile oli kolm pretendenti.

Saali ukse taga ootasid sanitarid.

Pingest võivad pretendendid unustada tänusõnade tekstid, oma perekonnanime või selle, kus on väljapääs. Mõni võib isegi surra, kui premeerijad viivitavad ümbrike lahtirebimisega.

Pärast tseremooniat astus Michel pidulikku furšetti ära ootamata ülearuste pilkude vältimiseks tänavale ja otsustas jalgsi koju minna.

Pimedus teda ei hirmutanud, mälestused enam ei hirmutanud, ning tulevik ei hirmutanud sel põhjusel, et oli just nagu selge. (lk 24)

• Michel kiirustas koju nagu ei kunagi varem. Käsipagasis oli tema esimene rahvusvaheline auhind. Mahajäetud naistest jutustava filmi heliriba eest.

Auhind kujutas endast miniatuurset süntesaatorit.

Süntesaator polnud küll väga süntesaatori sarnane, sest skulptorid mängivad enamasti teistsugustel instrumentidel. (lk 26)

Rollist rolli

• See polnudki põiktänav, vaid hoopis passaaž. Muusikainstrumentide ja muusikaaparatuuri passaaž. Franz avas esimese ettejuhtuva ukse. Talle meeldisid hirmsasti viiulid, ja ehkki ta mõistis, et vaevalt õpib ta kunagi viiulit mängima, uuris neid põhjalikult, kuni palus ühte endale näidata.

"Kas see alt?" täpsustas muusikariistade müüja.

"Aga ega teil bassi pole?" päris Franz.

Kuna muusikariistade müüja ei vastanud midagi, jättis Franz ta üksi oma sisekaemusega tegelema. (lk 30-31)

"Ravim"

• Kahekümne esimese sajandi farmaatsiatööstus on une küsimuses arenenud kahte suunda.

Ta ravib, nagu ka kahekümnendal sajandil, unetust.

Ent uue sajandi algul formuleeris üks farmaatsiaga tegelev aktsiaselts uue idee: kaasaegsel inimesel pole vajagi nii palju magada.

Eriti meestel, kes karjääriredelil ammugi on alumisest redelipulgast kõrgemal, meestel, kellel on kaks last ja maja.

Kaheksa tundi und takistab päeva tähtsamate väljakutsete alistamist, uusi finantsplaane ja perekonnaga läbikäimist. (lk 35)

"Krahvi naine"

• Milline vaikus, mõtiskles krahv, kes jalutas pargis, takseeris roosiklumpe ja näitas Jakobile, milline kipsist lillevaas on pragunenud ja kust.

Milline vaikus, mõtles krahv jõge silmitsedes.

Jõgi ei tõstnud lärmi. (lk 37)

• Nädala pärast sai ta sõjakutse, aga türklanna, nagu Jakob kõigile seletas, jäi koju.

Kaardilauas tekkis ärevus: kas türklanna, kes üksi koju jäetud, ei või kes teab mida korraldada.

Selles kauges maanurgas polnud peale kaardimängu ja tikkimise muud teha, ja nõnda oli inimeste ettekujutusvõime rohkem arenenud kui mujal. Mõeldi igasugu hirmsaid asju välja.

Need, kes olid kunagi ülikoolis tudeerinud, kõnelesid: türklannad elavad ju teistmoodi seaduste ja teistmoodi väärtushinnangute järgi. Mis pole Euroopas sugugi poolehoidu leidnud. (lk 39)

• Kaardilauas seletati, et pole vaja sakslastel türklannadega naituda: veri on liiga erinev.

Üks parun jutustas näiteks loo, kuidas keegi teine parun oli Aasiast neli mangusti kaasa tarinud ja need kärvasid tal poole aasta jooksul ära.

Keegi noorsand, kes oli ülikooli vaheajal kodus käimas, kinnitas, et türklannad teevad alati nii, kui neile midagi ei meeldi. Ronivad võimalikult kõrgele ja kukutavad siis ennast kõige täiega alla.

Ja veel rääkis ta, et Euroopas tapavad inimesed ennast hävinud illusioonide pärast, Venemaal laristatud raha pärast, aga Aasias kadunud miraažide pärast. (lk 40)

"Majori naine"

• Territooriumi suletus ja rasked elutingimused tegid kõik mis võimalik: inimesed uppusid siin üle pea unistustesse.

Major mõtles tasapisi sellest, millest sõjaväelased ikka sõjast vabal ajal mõtlevad: uutest pagunitest. Ja õhtuti, kui nina täis tõmbas, hakkas vahutama, et ühel päeval, kui vaid raha saab, ostab Juliettale kasuka. Julietta väitis vastu, et Krimmis ei ole kasukat vaja, kuid major lubas talle, et kui juba kasuka saab, siis sõidavad nad üheskoos kindlapeale sinna, kus kasukat ka vaja läheb.

Mis unistused olid Juliettal ja söökla juhatajal Kodigraboval, raske öelda. Pea sisse ju ei roni. (lk 42)

• Kodigrabova oskas lugeda, kuid ei suutnud seda erutuse tõttu teha.

Julietta võttis kirja enda kätte ja luges ise valjusti:

Seltsimees major V. V. Somov,

Käesolevaga teatame, et Ordžonikidzes dislotseeruv objekt D G -12-65 peab olema k.a. 30. septembriks demonteeritud ja likvideeritud. Ordžonikidzesse dislotseeritud üksus xxxxx peab ümber paiknema Venemaale k.a. 30. oktoobriks.

Kindralmajor A. A. Goligo

15. juulil 2000. a.

"Mis aasta praegu on?" küsis Kodigrabova.

"Kaks tuhat kaheksa," kostis Julietta.

"Maailma lõpp," ütles Kodigrabova ja valas kompotti, ehkki praegusel juhul oleks asjakohasem olnud konjak.

Kuna Ordžonikidzes oli suur infopõud, ei teadnud ta, et maailma lõpp ei saabu mitte 2008. aastal, vaid nagu planeeritud — 2012. aasta lõpus. (lk 44)

"Ei mingit Baden-Badenit"

• Baden-Badeni kuurort laiutas Reini ääres juba ammustest aegadest. Šveitsi külje all.

Sealsetes vannides olid vedelnud kuninganna Victoria, Napoleon III ja isegi too Berlioz koos Dostojevskiga, ehkki ajaloolased kirjutavad, et Dostojevski vedeles Baden-Badenis hoopis teistes ja sootuks meeldivamates tingimustes. (lk 55)

"Walter Schultz"

• Ikka veel leidub inimesi, kelle elu on raamatud muutnud. Günter teadis lausa kahte meest, kes olid Nabokovi "Lolita" tõttu kannatanud.

Üks oli raamatu järgi isegi elanud, teine aga olevat seda väga tahtnud.

Samuti teadis ta ühte mõistlikku naisterahvast, kes olevat küsimusele, mis tüüpi mehed talle meeldivad, vastanud: "Nagu Sherlock Holmes." Kui temalt üle küsiti: "Nagu kes?", vastas ta: "Nagu kes iganes!"

Günter teadis, et Venemaal leidus ikka ja jälle inimesi, kes püüdsid Dostojevski järgi elu seada. Ja nende jaoks lõppes asi näruselt.

Mispärast lõpeb elu kõige parema kirjaniku kõige paremate teoste järgi kõige halvemini? (lk 59)

• Arstid ütlesid, et elukorralduse piire saab avardada ainult raha eest.

Raha oli Günteril ainult elamiseks, mitte aga elu päästmiseks. (lk 60)

• Lugejad ei olnud Günterile tänini helistanud: teda lugesid üksnes intellektuaalid. (lk 60)
• Aby Warburgist oli ta kusagilt lugenud. Aby oli oma raamatukogus kasutanud erilist vigade võtet: temaatilisel eririiulil võis äkitselt leiduda teemaga täiesti sobimatu raamat. Lugejale tekitas niisugune karm sekkumine ootamatuid tundmusi. Warburg täiendas oma meetodit seni, kuni sattus hullumajja. Tema raamatukogu ja bibliograafiline süsteem aga jäid, rutjudes ja moonutades teiste inimeste mõistust. (lk 61)
• "Teie juurde on sõber," teatas medõde.

"Mul ei ole sõpru," pomises Günter.

Nagu enamik kirjanikke, oli ta arvamusel, et kirjanikule pole sõpru vaja.

Nad ainult segavad kirjutamist.

Ehkki Goethet ei seganud isegi naised. (lk 63)

"Pahurad pooljumalad"

• Ajalugu on näidanud, et "abieludest" müütiliste olenditega pole enamasti midagi head välja tulnud. Lapsed sündisid loomapea või -sabaga.

Kui nad aga sündisid inimese peaga ja ilma sabata, ootasid kõik neilt kohe kangelastegusid. Mida saaks kivisse raiuda või siis vähemalt ajalukku kirjutada.

Parem, kui vanemad ei oleks müütilised olendid, vaid et neil oleks vabrik.

Ehkki ajaloos oli ka selliseid hetki, mil oleks parem olnud, kui kellelgi pereliikmetest poleks vabrikut olnud. (lk 69)

• Sõda algas ja sõda lõppes, sest saabus talv ja mõlemal osapoolel hakkas külm. (lk 70)