Pilge

Joseph Ducreux, "Autoportree pilkajana" (u 1793)

Proosa

• Pilget ja nalja nagu kõiki söövitavaid aineid tuleb ettevaatlikult kasutada.
  • Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 35

• Mis olen mina, et ma peaksin katsuma leviaatanit ninapidi konksu otsa haakida! Jõledad pilked Hiiobi raamatus peaksid mind hirmutama. "Peaks ta (leviaatan) sinuga seaduse tegema? Vaata, see lootus petab teda." Kuid ma olen läbi raamatukogude ujunud ja ookeanidel seilanud; mul on tulnud nendesamade kätega vaalu lahata; mul on tõsi taga ja ma teen kindlasti katset.
  • Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 160

• Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena.
  • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 32

• Praegusel ajal ja nähes kõike kurja, mis meie ümber sünnib, võib ainult lollpea või hullumeelne veel millessegi uskuda, arukale inimesele ei saamuud püha olla, kui pilge, kahtlused ja elu nautimine.
  • Mika Waltari, "Mikael Hakim", esimene raamat, tlk Kaire Puumets

• Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust ühtteist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. Gu-le pakub naudingut näha elus "kauhut kaikkialla", tema kirg on "hoida alati negatiivsuse haav lahtisena", nagu nõuab Kierkegaard. Noorest peast imetlesin teda, aga ega ma ei mõistnud. Nüüd ma mõistan. Gu- suudab seda, ta naudib seda, ta on omas elemendis, kui kõike enda ees mustana näeb. Aga minule on see võõras element. Olen alati igatsenud avameelset, sooja armastust. Jäine armastus võib olla muidugi uhke, aga selles, minule võõras atmosfääris on see nõudnud jõudu. Ühtelugu vaid kriitika, satiir, pilge.
  • Aino Suits 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014

Luule

Ka sinu nägu varjab papist klouninina,
ka sina istud nilbelt naerdes, klaasid ees -
ja pilkeid käib kui nooli meil suust suhu.
Ma kuulun allmaailma — sina kes teab kuhu.

• Karin Saarsen, "Müncheni Fasching" II kogus "Üksilduse aastaajad", lk 21