Mõttekriips

Proosa

Tema kulmud olid nagu mõttekriipsud — vahetevahel võlvusid need ülima naudingu triumfikaarteks. (lk 12)
Armetu pilge on see, mis annab endale vaba voli interpunktsiooni osas ning kasutab hüüumärke, küsimärke ja mõttekriipse piitsade, lingude ning odadena. (lk 32)
Mõttekriips tähendab enamasti mõtete läbikriipsutamist. (lk 54)
- Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets, LR 31/1999

Sest kevade tekst on markeeritud mõistukõnega, vihjamistega, väljajättudega, punktiirjoonega tühjas taevasinas, ja silpidevahelistesse lünkadesse pistavad linnud kapriisselt oma oletusi ja äraarvamisi. Seepärast hakkab see lugu, selle kevade teksti eeskujul, harunema mitut rada pidi ja on täis pikitud kevadisi ohkeid, mõttekriipse ja -punkte.
- Bruno Schulz, "Kevad", tlk Hendrik Lindepuu, rmt: "Liivakella sanatoorium", LR 10-12 2019, lk 29

Minu isa oma Laerdalsøyri majas, kus ta elab oma viimased aastad. Ta külmub ära, see juhtub tolsamal või järgmisel talvel, külm poeb talle naha vahele, ta on vana, ta jäätub nagu vesi akna taga, all kai ääres või üleval mäekurus, ta külmub iseendasse kinni, ei tõuse enam toolilt, lakkab käimast, ta viiakse hooldekodusse, kus tema eest hoolitsetakse ja talle antakse süüa, seal ta istub, paks kampsun seljas, suur sall kaelas, justkui oleks ta ikka veel oma lahtise leeasemega majapugerikus, kus langeb lund, tuba on härmas. See toimub paari aasta jooksul, järk-järgult saabub vaikus, seda pole võimalik eemal hoida, külmale vastu seista, kõik sulgub, tiheneb, sõrmed jäävad kirjutades kangeks, lausest saab mõttekriips, mõne aasta pärast ei ole enam sõnu, veel paar aastat ja pole enam sidemeid välismaailmaga, sihid, teed mattuvad lumme, tuul puhub tänavapostid ja traadid pikali, igal pool valitseb talv.
- Merethe Lindstrøm, "Talvearhiivid". Tõlkinud Riina Hanso. Eesti Raamat, 2016, lk 94

Kui hea on teada
et kui tüdin-tülpin sellest
mul mullarüpes varutud on koht
kus kõik täi-tähtis niriseb mu meelest
ning mõttekriipsud pärib kasetoht