Ähvardus

ProosaRedigeeri

  • Iseäranis lastetoas kasutatakse muganduma õhutamiseks ilmselgelt jaburaid ähvardusi ja lubadusi. Võtkem näiteks laps, kes keeldub söömast spinatit: tema kasvataja ütleb, et spinat teeb ta juuksed käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: "Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks." "Lollus puha," mõtleb laps ega lase end sundida. (lk 26)


  • Kalmistu uuemasse ossa oli maetud mõnikümmend saksa sõdurit, kelle hauakohti tähistasid nime, sünni- ja surmadaatumiga kasepuust ristid. Tollel õnnetul koolipäeval oli kohalikelt punavõimumeestelt tulnud käsk koolipoisid sakslaste haudadelt riste maha tõmbama saata. See pidi toimuma täielikus saladuses, poisid ei tohtinud sellest kellelegi hingata. Ähvardused olid rängad, aga kusagilt pudenes ikkagi läbi, et selle mõistusevastase teo peale oli suunatud lapsi. (lk 69)
    • Olivia Saar, "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005


  • Mäletan, et umbes kuue nädala eest hakkas Venemaa ähvardama taktikalise tuumasõja võimalikkusega. See oli vist Prantsusmaa kindralstaabi juht, kes ütles: Venemaal on tuumarelvad, Prantsusmaal on ka tuumarelvad ja meie omad on töökorras. Ma arvan, et see oli väga hea vastus. USA-l on ka tuumarelvad. Venemaa püüab meid hirmutada. Meie ei tohi karta.
Endine president Medvedev ütleb palju igasuguseid asju. Ma arvan, et oleks viga selliste Venemaa ähvarduste peale taganemisjuttu rääkida. Hruštšov tavatses ka samamoodi rääkida. Pidagem meeles, et see on standardne nõukogude jutupunkt, mida nüüd taaskasutatakse.
  • Oleme näinud Joe Bideni administratsiooni oma poliitikat tugevdamas alates sõja algusest. President Bidenil on väga suur kogemus, sealhulgas külma sõja ajast, nende teemadega tegelemisest. Ta on piisavalt vana, et mäletada, kuidas Nõukogude Liit tegi sarnaseid ähvardusi. Ta ei käitu hirmunud liidrina, ta on otsusekindel, võimekas ning samas ettevaatlik ning ei tee midagi rumalat. Ta ei ole see, kes hirmunult või paanikas venelaste ees taganeks. Te näete seda, kuidas USA administratsioon on säilitanud kindlameelset ning tugevat poliitilist joont, saates Ukrainasse relvi ning tehes koostööd Euroopa valitsustega, kes teevad sama, hoolimata Venemaa ähvardustest.


  • Ma küsin veel – kas tõsiste, kuid konkreetsemalt määratlemata tagajärgedega ähvardamine suudab tavaliselt agressiivset ja ekspansionistlikku käitumist vaos hoida? Ma väidan, et ajaloost ei leia just kuigi palju näiteid, kus selline lähenemine oleks toiminud. Karistamisega heidutamine pole kunagi olnud nii tõhus nagu tõkestamisega heidutamine.