Kommunikatsioon

(Ümber suunatud leheküljelt Suhtlemine)
Marie Bertin, "Jutuajamine papagoiga" (1880ndad)

Proosa muuda


  • Suhtlemine läheb üha pealiskaudsemaks eelkõige just inimeste pärast, kelle vastu huvi ei tunta, kuid kellega ometi kõneldakse. (lk 19)
  • Mulle ei meeldi suhelda inimestega, kes minust vähemalt ühes asjas üle ei ole, kas siis teadmiste, kogemuste või näiteks moraali poolest. Minu enda moodi või minusugused inimesed ei ole minu rida. (lk 52)


  • Iga härrasmees suhtleb ennemini hästi kasvatatud kurikaela kui halvasti kasvatatud pühakuga. (lk 25)
  • Kahjuks ei leidu just eriti palju vanemaid, kellega suhtlemine oleks nende lastele tõepoolest õnnistuseks. (lk 46)


  • Kogu seltskondlik suhtlemine on maskide mäng. Paljud ei võta maski maha ka mitte iseendaga suheldes.



  • Süstemaatilise polüseemia mallid võtavad üldistatult kokku nimisõna iseäraliku võime "venida" vajadusel tähistama väga mitmesuguseid asju: kui eset, siis ka (sellega seonduvat) tegevust, (selle) materjali, (selle sisse mahtuvat) kogust jm; kui asutust, siis ka sealseid inimesi, samuti hoonet, kus asutus toimib, vahel ka tegevust. Eks peitub selleski seesama keeleökonoomia: on väga mugav kasutada üht ja sama sõna ühe situatsiooni kõigi osaliste (elementide) jaoks. Siiski ei tohi teate edastaja valvsust päris kaotada: ta peab veenduma, et teade läks pärale nii, nagu ta välja saadeti, nagu ta mõte (sisu) oli. Kui see ei õnnestu, sest rikutud on vähima pingutuse põhimõtte seesmist tasakaalu, siis on sujuv suhtlus häiritud. (lk 20)




Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel