Leping

(Ümber suunatud leheküljelt Kokkulepe)

ProosaRedigeeri

  • XXXIII. Õiglus ei ole miski iseeneses, vaid vastastikuse läbikäimise puhul mistahes paigas alatiseks sõlmitud leping üksteist mitte kahjustada ja ise mitte kahju kannatada.
    • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • On keeruline väita, et naine oleks selles süüdi, et ta küsib vähem palka. Inimesed on ikkagi ratsionaalsed, eriti palgaläbirääkimistel ja naistel on järelikult mingi põhjus, miks nad seda palka vähem küsivad. See põhjus on kultuuris. Ja see põhjus on selline, mida palgaläbirääkimistel kusagil kirja ei panda – ma tunnetan, et üldiselt tööturul see erinevus on. Näiteks mul on kaks last, mul on kontserdid lasteaias ja arenguvestlused koolis või lasteaias ja need on kõik keset tööpäeva ja ma pean selle tööandjaga kuidagi jõudma kokkuleppeni. Ma pean küsima tema käest, et mul on vaja neid aegu vabaks saada. Kui ma küsin vähem palka, siis tööandja on kuidagi nõus, et ma täidan neid vältimatuid perekondlikke kohustusi ja ühitan tööd ja pereelu. Nii me jõuame kokkuleppeni ja uuringud näitavad, et üldiselt ollakse ka rahul sellega, et jõutakse sellise kokkuleppeni.


  • Käesurumine ja käepigistus on läbi ajaloo andnud tunnistust relva puudumisest ja kinnitanud häid kavatsusi, olgugi et käepigistus kui levinud tervitus võeti tegelikult kasutusele alles Inglise tööstusrevolutsiooni ajal, kui ärimeestel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see liigutus kaotas oma erilise tähenduse ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt. (lk 142)

LuuleRedigeeri

  Mu taldadel on leping
iga teega,
mis pole tulba ümber
tammumine tuim.
  Mu varbad vallatavad rõõmsalt
iga veega.
Ma sukeldun,
et iga sõrm on uim.

  • Muia Veetamm, "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5)


Kuidas on, kas on happeline?
Nii palju elu on igal pool,
sellist väikest, mis teeb härdaks
ka demokraatlike režiimide
kabinetitöötajaid,
diktaatoritest rääkimata.
Nii kahju, et see tihane
enam tagasi ei tulnud.
Ülejäänud asjades
käivad kokkulepped
juba teistmoodi.

  • Maarja Kangro, "Liigutav väike", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 52