Kertu Birgit Anton

Kertu Birgit Anton (sündinud 11. märtsil 2004) on eesti kliima- ja keskkonnaaktivist.

  • Mu vanavanemad on minult palunud, et mina ja teised noored annaksime aega harjuda mõttega, et kliimakriisi ja teiste suurte keskkonnaprobleemidega on vaja tegeleda. Ma annaksin meeleldi, kui ma saaksin, aga selle aja on inimkond ära raisanud.
  • Keskkonnakriise ei huvita see, milliseid ilusaid lepinguid inimesed sõlmivad, kuigi need võivad viia meid vajalikele tegudele lähemale. Loeb see, kuidas me elame sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Me peame praegu end tõmbama koomale. Siis meil on, mida kümne ja kahekümne aasta pärast alles hoida.
  • See on hullumeelne ja hirmus, et me oleme valmis panema terve inimühiskonna püsimise lootuse mõnele väga kallile tulevikutehnoloogiale, mis ei pruugi eales valmis saada, aga millele lootmine justkui lubab meil veel järgmised kümme aastat võtta looduselt rohkem, kui loodus meile anda suudab.
  • Eestis me peame end loodushoidlikuks rahvaks, aga elame nii, nagu meile oleks veel kuskil varuks kolm Maad. Meil on vaja hakata elama nii, et mahuksime looduse piiresse ära.


  • Eesti on küll väike, aga me oleme näidanud, et suudame muuta maailma. Digiriiki luues me ei vaadanud hirmunud pilguga ringi, et ega me ometi kellestki etemaks ei saa.
  • Kuigi need inimesed, kes tunnetavad kliimamuutuste tagajärgi kõige teravamalt, ei pruugi olla meie riigi kodanikud, on nad siiski meie planeedikaaslased ja väärivad turvalist elukeskkonda niisama palju kui meie.
Meil pole õigust põhjustada oma tegevusega näiteks merevee taseme tõusu või kõrbete laienemist, mis kedagi kodust põgenema sunnib.
  • Viiendik 21. sajandist on praeguseks lõppenud ning kasvuhoonegaase oleme me atmosfääri vaid lisanud, mitte sealt eemaldanud. Kui me eeldame, et näiteks 2050. aastaks on vajalikud tehnoloogiad olemas piisaval skaalal, peaksime me eemaldama atmosfäärist 2–20 Gt süsihappegaasi igal aastal vahemikus 2050–2099.
See tähendab, et meie, järgmised ja ülejärgmised põlvkonnad peaksime eemaldama igal aastal kuni pool meie praegusest aastasest süsinikuheitest, kasutades selleks tehnoloogiaid, mida õieti veel ei eksisteeri. Riskantne plaan, kas pole?
  • Teine tähtis põhimõte, mis on seisab Pariisi kokkuleppe artiklis 2 ja üldsegi mitte eriti peenikeses kirjas, on see, et kliimamuutuste pidurdamise vastutust kannavad kõik riigid ja kohustus viia ellu muutusi sõltub riigi suutlikkusest seda teha.
Näiteks tähendab see, et riigid, kes on rajanud endale fossiilsete kütuste abiga teid, haiglaid ja muud riigi toimimiseks vajalikku taristut ning oluliselt suurendanud fossiilsete kütuste abiga enda jõukust, on kohustatud kliimamuutuste pidurdamiseks tegema palju rohkem, kui riigid, kel niisuguseid võimalusi pole seni olnud.
Ei saa ju eeldada, et riigid, kus igaühel pole ligipääsu veevärgile ja haridusele, võtaksid uudseid tehnoloogiaid kasutusele palju kiiremini kui riigid, kus inimesed elavad üldiselt kütte ja konditsioneeriga majades ning sõidavad igapäevaselt autoga.
  • Planeeri oma elu nii, et sa ei peaks lendama. Kui esmapilgul tundub, et alternatiivsed transpordivahendid, näiteks rongid ja laevad, on ebamõistlikult kallid, siis selle tingib asjaolu, et lennukikütust ei maksustata ja lennukipiletid on käibemaksuvabad. Selline hinnastamine ei kajasta lendamisega kaasnevat suurt keskkonnakahju.