Riik

(Ümber suunatud leheküljelt Riigid)

Riik on kindla territooriumi ja elanikkonnaga suveräänne institutsioon, millel on rahvusvaheline tunnustus teiste riikide poolt ja õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. Geograafiliselt võib riik kattuda ühe või mitme maa kui füüsilise ja kultuuripiirkonnaga, näiteks kuuluvad Ühendkuningriiki Inglismaa, Šotimaa, Wales ja okupeeritud osa Iirimaast. Seetõttu kasutatakse sõna maa vahel ka riigi sünonüümina.

Proosa

muuda
  • Riik? Mis on riik? Hää küll! Avage siis kõrvad, sest nüüd ütlen teile oma sõna rahvaste surmast. Riigiks hüütakse külmemat kõigist külmadest koletistest. Külmalt ta valetabki; ja see vale roomab ta suust: "Mina, riik, olen rahvas." Vale on see! Loojad olid need, kes rajasid rahvad ja panid nende üle ühe usu ja ühe armastuse: nõnda nad teenisid elu. Hävitajad on need, kes seavad püüniseid paljudele, hüüdes neid riigiks: nad riputavad mõõga inimeste üle ja sada himustust. Kus on veel rahvas, sääl ta ei mõista riiki ja vihkab teda kui kurja silma ning pattu kommete ja õiguste vastu.
  • Liiga palju sünnib inimesi: ülearuste jaoks on leiutatud riik! Vaadake ometi, kuidas ta enda poole meelitab neid liigpaljusid! Kuidas ta neid neelab ja närib ja mäletseb! "Maa pääl pole midagi suuremat kui mina: jumala korraldav sõrm olen mina" – nii möirgab see koletis. Ja mitte üksnes pikakõrvalised ja lühisilmalised ei kuku põlvili! Ah, ka teile, te suured hinged, ta sosistab oma süngeid valesid! Ah, ta aimab ära rikkad südamed, kes meelsasti end pillavad! Jah, teidki ta aimab ära, teie vana jumala võitjad! Te väsisite võitluses, ja nüüd teie väsimus teenib veel uutki ebajumalat! Kangelasi ja aulisi tahaks koguda enda ümber see uus ebajumal! Meeleldi ta soendab end puhta südametunnistuse päikesepaistel, – see külm koletis! Kõik tõotab anda teile see uus ebajumal, kui teie teda kummardate: nõnda ostab ta endale teie vooruste hiilguse ja teie uhkete silmade pilgu.
  • Pahasti haiseb nende ebajumal, külm koletis: pahasti haisevad kõik nad koos, need ebajumala-teenijad. Mu vennad, kas tahate siis lämbuda nende lõugade ja himude leitsakus? Pigemini purustage aknad ja hüpake vabasse õhku. Põgenege ometi halva haisu eest! Hoiduge eemale ülearuste ebajumala-teenistusest! Põgenege ometi halva haisu eest! Hoiduge eemale sest inimohvri tossust! Valla on suurtele hingedele maa veel praegugi. Vaba on üksiklasile ja kaksiklasile veel palju kohti, kus heljub vaiksete merede hääd lõhna. Valla on veel suurtele hingedele vaba elu. Tõesti, kes vähe valdab, see on ise vallatud veelgi vähem: kiidetud olgu väike vaesus! Sääl, kus lõpeb riik, sääl alles algab inimene, kes pole ülearune: sääl algab paratamatuma laul, see kordumatu ja korvamatu lauluviis. Sääl, kus riik lõpeb, – vaadake ometi sinna, mu vennad! Kas te ei näe sääl vikerkaart ja sildu üliinimese poole? – Nõnda kõneles Zarathustra.


  • Anna vahel oma riigile andeks. Kui see ei ole võimalik, mine mõnda teisse riiki. (lk 2204)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


  • Riik, iga riik, olgu suur või väike, iidne või noor, on oma sügavamas olemuses midagi kohutavat. Midagi rasket. Maa ühes kõige elavaga, mis selle peal hingab ja loodab. Kui oled Riigi pea, kannad teda peas. Nagu krooni. Ja selle krooni raskus ei sõltu kandja tühisusest.


  • Tsiviliseeritud maailmas on ammust aega endastmõistetav, et riik on kodanike huvide eest seismise instrument ega aja taga mingeid oma huve. Võim on ehitatud alt üles, ja ainult need võimupädevused, mida ei ole võimalik teostada kõige madalamal tasemel, delegeeritakse kõrgemalseisvale. Teadmine riigivõimu jagunemisest seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigustmõistvaks omandatakse juba emapiimaga.
Aga Venemaal mõistetakse riigi all hoopis midagi muud: võimu ja territooriumi. Ja need mõlemad on pühad. Läänes on kodanik riigi kaasosanik, Venemaal selle pärisori, sõltumata sellest, missugune on riigi värava kohale riputatud silt.
  • Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37 2022, lk 14


  • Aga loomulikult, maksutõusud ei meeldi kellelegi. Ja me teame ka seda, alates eilsest vähemalt, et ka kokkuhoid ei meeldi kellelegi.
Samas, oma riik meeldib meile kõigile või vähemalt enamusele. Ja oma riigi mõte on teha üheskoos asju, mida igaüks eraldi teha ei saaks. Ja selleks tuleb koguda makse.

Vanasõnad

muuda
  • Igal maal oma viis.
  • Kuidas maa, nõnda marjad (mood).
  • Kuidas maa, nõnda usk.
  • Teisel maal teine viis.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


Vaata ka

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel