Liigutus

Proosa

Aga et aednik on väliselt samasuguse ebatäiusliku ehitusega nagu teiegi kõik, siis ei jää tal muud üle kui näidata, mis ta suudab: balansseerida ühe jala varbail seistes, hõljuda nagu keiserliku teatri baleriin, ajada jalad nelja meetri laiuselt harki, astuda kergelt nagu liblikas või linavästrik, mahtuda ruuttolli suurusele maa-alale, pidada tasakaalu, hoolimata kõigist kaldu asetatud kehade kohta käivatest seadustest, ulatada igale poole ja mitte midagi riivata ning sealjuures püüda säilitada veel läielik eneseväärikus, et inimesed ta üle naerma ei hakkaks.
Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 44

Käesurumine ja käepigistus on läbi ajaloo andnud tunnistust relva puudumisest ja kinnitanud häid kavatsusi, olgugi et käepigistus kui levinud tervitus võeti tegelikult kasutusele alles Inglise tööstusrevolutsiooni ajal, kui ärimeestel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see liigutus kaotas oma erilise tähenduse ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt.
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 142

Üldine pilt ei ole üldsegi halb, paljud koreograafid tegelevad selle va paha rahvusvahelise viiruse endaga ja on vägagi huvitatud keelest, seda enam, et sageli saab laval mõtet väljendada vaid liigutuste abil. Nii saabki lavastuse pealkiri pirakaks proovikiviks ja põnevaimaks teemaks. Kui käsitletavad teemad ei klapi kokku ülejäänutega ega kõla kaanonina eesti teatriruumis, siis tulevadki sõnad vahel pähe võõrkeelsena, kuna eesti keeles pole kellegagi dialoogi pidada. Ja mitte ainult sõnad, vaid ka mõtted.
- Kaja Kann, "Mõned mõtted lihtsalt tulevad pähe võõrkeelsena", Sirp, 24.04.2020