Torukübar

Torukübar ehk silinderkübar on teatud tüüpi kübar, mis oli iseäranis populaarne meeste peakattena 18. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani. Mustkunstnikud kasutavad seda jäneste hoiustamiseks.

Peder Severin Krøyer, "Kopenhaageni börs" (1895)

Luule

Kuid armetu näis mu Barbaara
silindrin, prillen, dandy-rüün.
Ta seisab, kõnnib, laubal salgud,
jääb vahel tantsijaile jalgu,
siis komistab, siis pillab kepi
ning jookseb viimaks alla trepist.

• Betti Alver, "Lugu valgest varesest"

Proosa

• Põlisrikaste ülempreestrid kandsid sageli ka argipäeviti torukübarat, kui pidid rahaga mõne preesterliku rituaali sooritama. Nad võitlesid tulihingeliselt lühikeste kuubede vastu õhtustel vastuvõttudel ja valgete vestide vastu fraki all. Kui nad üldse armukesi pidasid, käisid nood riides nii maitsetult, et neid võis peaaegu abielunaisteks pidada. Põlisrikastele polnud üheksateistkümnes sajand veel päriselt lõppenud. (lk 162)
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999