Armuke

Proosa

[Tréville:] "Ärge usaldage kedagi - sõpra, venda, armukest, eriti aga armukest. /---/ Sest et armuke on kardinali lemmikvahend - see on kõige operatiivsem: naine müüb teid kümne pistooli eest maha. Meenutage Delilat! Kas te tunnete pühakirja, ah?" (lk 222-223)
D'Artagnan ja Athos läksid alla, hüppasid sadulasse, ja kõik neli asusid teele: Athos hobusel, kelle ta sai tänu oma naisele, Aramis hobusel, kelle ta sai tänu oma armukesele, Porthos hobusel, kelle ta sai tänu oma advokaadiemandale, D'Artagnan hobusel, kelle ta sai tänu oma heale õnnele, parimale armukesele, millist võib leida. (lk 375)
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977

Põlisrikaste ülempreestrid kandsid sageli ka argipäeviti torukübarat, kui pidid rahaga mõne preesterliku rituaali sooritama. Nad võitlesid tulihingeliselt lühikeste kuubede vastu õhtustel vastuvõttudel ja valgete vestide vastu fraki all. Kui nad üldse armukesi pidasid, käisid nood riides nii maitsetult, et neid võis peaaegu abielunaisteks pidada. Põlisrikastele polnud üheksateistkümnes sajand veel päriselt lõppenud. (lk 162)
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999