Algkooli ajal luges ta terve ühe suvevaheaja venna vanu koomikseid ka siis, kui päike paistis. Lõpuks kulusid need talle pähe. Ta teadis une pealt iga viimast kui tekstijuppi. Päevade kaupa lamas ta Hallandis perekonna suvilas kriuksuvas reformpõhjaga voodis kopituse järgi lõhnava teki all koos tolle rändava kummitusega ja keeldus randa minemast.
Ta oli päevitamiseks ja suplemiseks liiga paks. Suplesid ja päevitasid ainult kenad saledad tüdrukud. Ema ostis talle bikiinid, mida ta nuttes selga proovis; probleem oli selles, et tal olid ju rinnad. Mitte pärisrinnad, vaid rasvarinnad.
Kui käid teises klassis, ei tohiks sul olla midagi rindadesarnast! Pead olema kõhn ja laudsile nagu poiss, rinna ees bikiinide kaks väikest riidest kolmnurka otsekui ettekuulutus sellest, mida ühel päeval oodata on. Nii nägid välja kenad tüdrukud.
Kenad tüdrukud suplesid ja päevitasid.
Tema jäi tuppa. (lk 10-11)
Maria Küchen, "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002
