Hullumeelsus


  • Suur lust on olla hull, kuid seda lusti tunneb ainult hull.
  • Inimese hullumeelsus on seega taevane tarkus; surelikust arust vabanenud inimene saavutab lõpuks taevase mõtlemisviisi, mis ajaliku mõistuse jaoks on absurdne ning jampslik. Ja siis on ta oma õnneks või õnnetuseks muutunud järeleandmatuks ja ükskõikseks nagu tema jumal.
  • Hulluga vaieldes jääte tõenäoliselt jänni, sest tema vaim töötab tihti kiiremini, kuna seda ei pidurda argumentidesse süvenemine. Teda ei koorma huumorimeel, ligimesearmastus ega kogemuse armutu veenvus. Ta on teist loogilisem, sest tema tundeilm on vaesem. Tõepoolest, hullumeelsuse tuntud määratlus on selles mõttes eksitav. Hull ei ole mõistust kaotanud. Hull on kaotanud kõik peale mõistuse.

VanasõnadRedigeeri

  • Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.
  • Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
  • Ei hullu külvata ega künta, hull sigineb enesest.
  • Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd.
  • Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära.
  • Hullu last ei paluta pulma.
  • Hullul peal (joodikul) on palju vaeva.
  • Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga.
  • Häda hull, ei mees.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

KirjandusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel