Eurooplased on Euroopas elutsevad inimesed. Et koos oleks õdusam, kogunes suurem osa neist Euroopa Liitu. Eesti Euroopa Liikumine väljastab 2006. aastast aunimetust "aasta eurooplane", esimesena valiti selleks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Esimese inimesena nimetati aasta eurooplaseks 2007. aastal kirjanik Jaan Kross.
  • Alati on huvitav jätta eurooplased vaikuse kätte. Nende jaoks on see tühjus, kus pinge vaid tõuseb ja läheneb talumatuse piirile. (lk 19)
  • Miski siin päikese all ei ole nii groteskne kui külm euroopalik viisakus, mis on teostunud kolmandas ja neljandas maailmas. (lk 243)
  • Euroopa jaoks sümboliseerib meri tundmatust ning laevasõit on teekond ja seiklus. Sellel kujutelmal pole tegelikkusega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. (lk 263)
  • Eurooplastele on tarvis lihtsaid seletusi. Igal ajal eelistavad nad ühemõttelist valet vastuolulisele tõele. (lk 303)
    • Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas
  • /---/ eurooplased oleme kahtlemata – pruugib vaid Euroopa Liidust välja sõita ja igal pool maailmas tuntakse sinus kohe ära eurooplane. /---/ minu meelest ei saa eestlasi ja eurooplasi enam vastandada. Reaalselt seda vastandust minu jaoks ei ole. Mina tunnen ennast eurooplasena kõigepealt ja siis tekibki küsimus, kes siis on eestlased ja kas ma võiksin või tahaksin veel ka nende hulka kuuluda. Sest Eesti poliitika on läinud selliseks, et paiguti ei olegi tahtmist eestlane olla – tahaks olla keegi teine. Või vähemasti on Eesti poliitilises identiteedis midagi sellist, millega ei taha mitte mingil juhul samastuda... Teisest küljest on Eestis ka päris tugev vastuhoovus sellele identiteedile /---/. Kui jääks peale see hoovus, siis teaksin, miks ma tahaksin eurooplasena olla ka eestlane – ja missugune eestlane. Aga ma ei taha olla igasugune eestlane. Eurooplasena tahan olla eestlane teataval viisil, mitte ükskõik kuidas.