Viha

(Ümber suunatud leheküljelt Raev)

Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule.

"Achilleuse viha", kunstnik Giovanni Battista Tiepolo kujutab kreeka kangelast Achilleust ründamas kuningas Agamemnonit.

ProosaRedigeeri

  • I. Üliõnnelikul ja hävimatul olendil pole endal muresid ega põhjusta ta neid ka kellelegi teisele. Nii ei koorma teda ka viha ega poolehoid; kõike sellesarnast kohtab vaid nõrga juures.
    • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
  • Kõige vähem vihkavad need inimesed, kes väljendavad oma viha sarkasmi ja kapriisidena. (lk 13)
  • Suur viha on nagu vooruski, ilma sõnadeta ja ägeduseta, kuid seda toimivam. (lk 17)
  • Nii näiteks on igapäevane askeldamine, mida ma vihkan, minu jaoks - olme. Kellegi teise jaoks võib just see olla - poeesia. Ja rännak ei tea kuhu ilma otsa (seda ma jumaldan!), vihmas (seda ma jumaldan!) - on minu jaoks poeesia. Teisele võib see olla olme. Pole mingit olmet iseeneses. Selle tekitab ainult meie vihkamine. Niisiis, kogu materiaalsus, mida sa vihkad, ongi - olme. Olme: vihatav silmanähtavas.
    • Marina Tsvetajeva kirjas Valentin Bulgakovile, 2. jaanuaril 1926, rmt: Marina Tsvetajeva, "Elu tules. Pihtimused", koostanud Tzvetan Todorov, tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 274
  • Mõned negatiivsed omadused võivad olla nii täiuslikuks lihvitud, et see muudab nende iseloomu, ja härra Tulp oli teinud vihast kunstivormi.
See polnud viha millegi v a s t u. See oli lihtsalt puhas, platooniline viha, mis pärines kuskilt hinge roomaja-aegsetest soppidest, lõpmatu hõõguva vimma purskkaev; härra Tulp elas kogu oma elu selle kitsa piiri peal, kuhu enamik inimesi jõuab natuke enne seda, kui nad võtavad hoogu ja löövad kedagi korduvalt mutrivõtmega. Härra Tulbi jaoks oli viha algseisund.

LuuleRedigeeri

Sööge saia, sööge liha,
jätke jonn ja jätke viha!


Me joome kohvi, sööme saia,
ja kanget kohut mõistame,
ning rohkem suhkrut kohvi sisse
me pühas vihas paneme.

  • Anna Haava, "Kohus" (kogumikus sarjast Väike Luuleraamat)


Issand, oh halesta mino henge
palava lätete vägevät iha,
halesta ahastust tundva henge
hullude mõtete mõtsikat viha.


Allikata tsitaadidRedigeeri

  • See, kellel pole õigus, kuid ei taha seda tunnistada, saab alati vihaseks.
    • Haliburton
  • Kui sa ei suuda vastase argumentidele vastata, hakkad teda alatute nimedega hüüdma.
    • Elbert Hubbard
  • Enda vihast kinni hoida on nagu kuuma söe hoidmine, et sellega kedagi visata - põletada saad ikka sina.
  • Meil on nii palju usku, et panna üksteist meid vihkama, kuid mitte nii palju, et panna üksteist armastama.

VanasõnadRedigeeri

  • Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles.
  • Kibe sõna kihutab vihale.
  • Mesi peiul, viha naisemehe suus.
  • Tööl viha juur, aga magus vili.
  • Viha ei kõlba asjaajajaks.
  • Viha laastab linnad ja põletab puud.
  • Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest.
  • Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese.
  • Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama.
  • Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel