Marcus Aurelius

Marcus Aurelius (sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil.

Marcus Aurelius

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

"Iseendale"

Tsitaadid väljaandest: Iseendale: filosoofilisi mõtisklusi, vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt, Tallinn 1983

• Parim viis kätte maksta — mitte muutuda samasuguseks. (VI, lk 51)
  • Ἄριστος τρόπος τοῦ ἀμύνεσθαι τὸ μὴ ἐξομοιοῦσθαι.

• Nagu maiuspalade ja muude selliste roogade puhul kujutlemine, et see on kala laip, see aga linnu või sea laip, või jälle, et falerni vein – see on viinamarjakobara mahl, ja purpuräärisega tooga – limuse verega määritud lambavill; ning sigitamisel – ematupe hõõrumine ja lima eritamine koos mingi krambiga; niisiis nagu on need kujutlused, mis jõuavad asjade endi juurde ja neid läbistavad, nii et võib näha, millised nad on, nii tuleb teha ka terve elu puhul ja seal, kus asjad näivad meile kujutluses üliväga usaldusväärsetena, neid paljastada, näha nende armetust ning kõrvale jätta legendid, tänu millele nad tähtsad on. (VI, lk 52)

• Unustus on lähedal: pea unustad sa kõik ning pea unustavad kõik sinu. (VII, lk 67)
  • Ἐγγὺς μὲν ἡ σὴ περὶ πάντων λήθη, ἐγγὺς δὲ ἡ πάντων περὶ σοῦ λήθη.

• Loodus on iga asja puhul katkemist mitte vähem silmas pidanud kui algust või kestmist, nagu see, kes palli üles pillub: mida head juhtub üles lendava palliga või mida halba alla lendava või juba maha kukkunuga? Mida head juhtub tekkiva mulliga või halba lõhkevaga? (VIII, lk 79)

• Kurk on mõru – viska minema. Teel on okkad – hoidu neist kõrvale. Sellest on küllalt, ära lisa veel juurde: miks see küll maailma sündis? (VIII, lk 86)
  • Σίκυος πικρός; ἄφες. βάτοι ἐν τῇ ὁδῷ; ἔκκλινον. ἀρκεῖ, μὴ προσεπείπῃς' τί δὲ καὶ ἐγένετο ταῦτα ἐν τῷ κόσμῳ.

Tema kohta

• Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus Cicero oli kõnelnud ja Julius Caesar äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle jõe, kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser Marcus Aurelius oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged ideed, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
  • Karl Ristikivi, "Rooma päevik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975