Helsingi
Soome Vabariigi pealinn, Uusimaa ajalooline keskus
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles Helsingfors, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus. Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal.
Proosa
muuda- Ja juba järgmisel päeval tervitab meid neitsilik Helsingi. Oma kuni veeservani ulatuvate valgete rannauulitsa majadega näib ta otsekui vee peal hõljuvat, meile vastu ujuvat kui valge luik. Ole tervitatud, sa vaikne, valge linn! Ole tervitatud, sa ideaalsete saunade ja ideaalsete kohvimajade linn! Kuskil maailmas ei või üksildane inimene nii koduselt elada kui Helsingis. (lk 240)
- Helsingi naised kõnnivad, otsekui kuulaks igaüks omas hinges "Porilaste marssi". Üks-kaks, üks-kaks, üks-kaks käivad nad toredas marsitaktis. Need suured, uhked naised, kelledest nii harvad naiselikku ilu ja õrnust omavad, mõjuvad mu peale otsatu imponeerivalt. Neil on tundmus, kui oleks nad kuningannadeks sündinud, ja kui nad poest omale pitsikesi ostavad, ehk Esplanaadil kell 3 jalutavad, on nende olekus kuninglikku tenue’d ja vooruslikkust. Neist saavad uhked ja õnnelikud emad, kel midagi ühist pole meie vaevaste prouakestega. Nad kasvatavad ja ehivad oma lapsi kui kuningatütreid ja kuningapoegi, kelledest kasvab iseteadlikke, õnnelikke kodanikke avarale vabale Soomele. - Stockholmi naised kõnnivad palju rahulikumalt. Nad ei marsi. Kõndides naeratavad nad ja kiigutavad endid veidi puusadest. Nad on põhjamaade tugevat, uhket, naervat tõugu, aga neis on ka palju naiselikkust ja elegantsi - hoolimata oma hiiglaslikkudest jalgadest. Neil on üsna teine pilk enese ja elu peale kui see, millega me saksa ja vene romaanides oleme harjunud. Nad on täiesti "ärganud" ja iseteadlikud. Väga teadlikud, selle sõna igas mõistes. (lk 242)
- Helmi Neggo, "Väikesed kirjad Nizza reisilt". Tallinna Teataja, 22. märts, 19. aprill, 31. mai ja 23. august 1919; tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud Hando Runnel, Ilmamaa 2013
- Amaliale pakub lõbu kujutleda, et Helsingi linna hääled jäävad temasse püsima, nii kui Else-tädi meremehest isa teokarpidesse oli jäänud mere kohisemine. (lk 102)
- Sylvi Kekkonen, "Amalia", tlk Harald Lepik, 1964
- Ei plaani Erni mingit äraminekut. Tal on siin oma veskikivi kaelas. Erni ei olnud soostunud isegi asja arutama, kui Kaisu vend oli mõlemale Helsingisse kohta pakkunud. Lauri äri kasvab ja tal oleks tuttavaid ja usaldatavaid inimesi appi vaja. Korter ka olemas, ainult tule.
- Ei, Erni ei lähe Rootsi ega Helsingisse. Ega Kaisu ka, sinnapoolegi mitte. Mitte sinna lärmi sisse. Ta ei suuda ennast täistuubitud trammis ette kujutada, tundub, et ta võtaks seal liiga palju ruumi. (lk 109)
- Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998
- Kui oleksime 15 kuni 20 aastat tagasi püüdnud teha Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse prognoosi ja keegi oleks pannud kirja, et viis miljonit soomlast – aga see on peaaegu Soome rahvaarv – sõidab igal aastal [üle lahe], siis ei oleks ka keegi seda uskunud, aga see toimub.
- Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
