Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond. Eestis elab kolm liiki: kühmnokk-luik (Cygnus olor), laululuik (Cygnus cygnus) ja väikeluik (Cygnus bewickii).

Whooper Swan (Cygnus cygnus) (11).JPG


Üks laevuke
lääb üle vee,
lääb üle vee
ja lainete.

Kui valge luik
kaob üle vee,
kaob üle vee
ja lainete.

Mu armuke
ja kullake —
läks üle vee
ja lainete.


All sirelpõõsa lillatavaid sarju
mu valge käsivars kui luige kael
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael
loond loogeldes suurt värisevat varju.


Siis laante tagant kostis rongi huik,
siis üle kõrge taeva lendas valge luik,
siis lehm nii laisalt, raskelt järel käis,
et süda pilgeni sai nukrust täis...
Ja laante tagant kostis rongi huik.
Üks naine lehmaga läks üle mäe.
Nii aastaid läks, nii läheb iga päev.
Ja tõusku luik või tähelaev,
ei unune see lihtne maine vaev —
üks naine lehmaga läks üle mäe.

  • Hando Runnel, "Üks naine lehmaga läks üle mäe" kogust "Laulud tüdrukuga" (1967)


terveks suureks suveks valgeks jäingi
ma ei päevitanud ei oh ei
ja nüüd teiste naiste hulgas käingi
luigena kel nimeks Lorelei

  • Juhan Viiding, "* Terveks suureks suveks valgeks jäingi" kogust "Detsember" (1971)


Tunded - need varjavad alati püünist.
Tunded, need kardavad alati tuld.
Pilkases pimedas viimane sulg
liueldes langes mu luigekostüümist.

  • Doris Kareva, "Öö oli pime ja suur oli maja" kogust "Ööpildid"


VanasõnadRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel

Vaata kaRedigeeri