Juuni

Juuni, rahvapäraselt ka kesakuu, jaanikuu, pärnakuu ja piimakuu on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu. Sellele eelneb mai ja järgneb juuli.

Frederic Leighton, "Lõõmav juuni" (1895)

Laurits Andersen Ring, "Juunikuus" (1899)

Anna de Weert, "Minu stuudio juunis" (1910)

Réne Charles Edmond His, "Juunihommik" (1920)

Proosa

• Lahtisest aknast voolasid kambrisse suvised helid ja lõhnad, sest oli juunikuu, kandikoha ümber metsas õitsesid sirelid ja kuldvihm ning kägu kukkus kui pöörane.
  • Astrid Lindgren, "Junkur Nils Ekast", rmt: "Päevanurme"

• ... lehetäisid tuleb hävitada just juunikuus. Selleks on olemas igasugused pulbrid, preparaadid, tinktuurid, ekstraktid, keeduvedelikud ja suitsutegemise moodused, rotikihvt, tubakas, tökat ja muud mürgid, mida aednik katsetab üksteise järel, niipea kui märkab, et tema roosipõõsastel paljunevad ohtlikul viisil rohelised rammusad lehetäid. Kui te kasutate neid vahendeid tõelise ettevaatlikkusega ja vajalikul hulgal, siis märkate, et teie roosid ei jää iialgi lehetäide hävitamise käigus kahjustamata, kas või sel kombel, et te kuidagi põletate lehe või punga; mis puutub lehetäidesse, siis tunnevad nad end hävitamise kestel ülimõnusasti, kattes roosioksi otsekui tihe pärlikiht. Seejärel tuleb teil nad valjude vastikushüüatuste saatel igal oksakesel eraldi lömaks pigistada. Nii siis hävitataksegi lehetäisid; kuid aedniku juures on veel kaua pärast seda tunda tubakavingu ja tökatihõngu.
  • Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu 40-41 1964, lk 64

• Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda juuni paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu kartulipaneku ja heinateo vahel, mil sai rahulikult raamatuid lugeda. Kui heinategu lõppes, tuli kartulivõtt, mis kestis vähemasti kaks kuud.
  • Valdur Mikita, "Lindvistika", Välgi metsad, 2015, lk 180

Luule

Ei saa ma surra, olles joonud
Kuusirbi karikast rõõmu,
Ja näljaselt kui leiba, armastanud
Iga lõhnava juuniöö sõõmu.
Igielavat?

• Sara Teasdale, "Vein" ("The Wine"), kogust "Flame and Shadow", 1920

Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
 Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
 kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
 Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
 kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.

• "Saaremaa valss", lühendus Debora Vaarandi poeemist "Talgud Lööne soos"

• Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni

on helevalge, IGAVENE JUUNI.

• Juhan Viiding, "Ta istub". Kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 7

Kuhu said mu silmad? Kõrvad kurdiks unusid.
Kuulen ainult tuld, mis aiakurmus huugamas.
Sääl mu silmad ongi. Saamatu veel suuga ma
hellitan neid leeke, mis mu ühte punusid
selle juunitunniga, mis uurdub nagu orv
lünkadeta aastamüüri sees, ja orvis korv
kaunidust, ja kauniduse sees mu maiad käed
sõrmeotstest õlgadeni...

• Paul-Eerik Rummo, "Õitsva mandlipuu juures" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 32