Saaremaa

Saaremaa on Eesti suurim saar. Saaremaal elavad saarlased, kel on õ-häälikuga eriline suhe.

Proosa

Saaremaa Looduse Armastajate Selts pidas 17. nov. oma teist koosolekut. Esmalt kõneles A. Chrebtov loodusekaitse mõtte väljalaotamisest väljamaal ja Venemaal. Lõppeks peatus kõneleja küsimuse juures: kuida Saaremaa loodusekaitse mõtet laiali laotada ja tähtsamad looduse mälestusemärgid alalhoida... Saaremaa tähtsamad taimed, mis kaitsmist tarvitavad on: poopuu; kasvab Laimjalas, Saaremaa õhtupoolsel kaldal kasvab eebeni puu, nimelt Tagamõisas. Rahvas tarvitab seda puud kangaspuude juures uiekojaks. Kanaprohi; rahvas ehib tema lehtedega mõnes kohas kirikuid. Luurohi; epheu — rahvas tarvitab seda rohtu veetõbe vastu. Hirmustes, kus rahvajutu järele pidada "Tõllu" haud olema, kasvab "Tõllu haual" üks tamm peaotsas, teine jalutsis... Kipi ja Koowi juures kasvavad haruldaselt ilusad kadakad... Haruldased loodusekohad Saaremaal on: Kaali järv, Mustjala pank, Olsaar, Wiita ja Wesek. Looduse poolest rikas on Abruka saar.
- Teade ajalehes Saarlane, 1913; cit. via: Vera Poska-Grünthal, "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 19

Ma olen merd vaadelnud Tallinna, Toila ja Narva-Jõesuu vahel, supelnud Pärnus ja näinud laevahukku Läänemerel, aga sellist ilu pole ma enam näinud, mis avanes mu silmale Mustjala panga kõrgel kaldal...
Vaiksel õhtul kollendava taeva all tõmbab meri enesele üle paksu kuldkollase siidvaiba. Nagu kollane koor paistab siis päälmine veekiht. Tundub, et üle selle võiks kõndida kaugele unistuste maale.
- Henrik Visnapuu mälestusteraamatus "Päike ja jõgi" (Lund, 1951); cit. via: Maimu Berg, "Valge laeva pankrot" Sirp, 01.06.2007

Saaremaa juurtega ja Mustjala kandi eluga küllalt tihedalt kokku kasvanud inimesena on mul alati kade, kuidas meil upitatakse võro kultuuri. Teisi murdealasid poleks Eestis nagu olemaski. Võromaa ja Seto on meedia vahendusel tehtud imeliseks muinasmaaks üliandekate inimestega. Muidugi on see tore, aga Seto- ja Võromaal ringi liikudes näeb iga külapoe ees vähemalt sama troostitut pilti nagu Mustjalas. Paratamatult tekib tunne, et Saaremaale tehakse lausa riiklikul tasandil ülekohut ja Saare maavalitsuse infrastruktuuri ja maaelu arendamise peaspetsialist Leo Filippov on õigustatult kurtnud, et riiklikul mahitusel tahetakse Saaremaast teha lõbu (ja läbu) saart, paika, kus Eesti prominendid saavad oma stressi suhteliselt anonüümselt välja elada ja turistid piiranguteta laiutada.
See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata.
Minu pikka aega Mustjalas elanud ja seal ka surnud tädi kootud Mustjala mustriga kindaid ja õrnõhukesi sõrmikuid kannab terve meie suguvõsa siiani, kuigi tädi lahkumisest on möödas rohkem kui 15 aastat. Nii et kallid lehelugude kommenteerijad, pole mõtet Mustjala kudujate üle ironiseerida, need kindad on üks osa sellest, mis kannab sealseid väärtusi tulevikku. Niisama lihtne ongi.
- Maimu Berg, "Valge laeva pankrot" Sirp, 01.06.2007

Luule

Ma vaatan paadist kiikriga,
Kui kaugel on see Saaremaa.
Ei paremat ole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal.
Seal Saaremaal ei kasva muud,
Kui kadakad ja männipuud.

Rahvalik laul "Ma vaatan paadist kiikriga"

Kuressaare

Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle
ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl.

"Saaremaa valss", lühendus Debora Vaarandi poeemist "Talgud Lööne soos"

Kadak kadaga körval siin kasvamas,
aluspöhjaks on Saaremaal pöline paas,
kivi kivile küünarnuki küünitab,
kuid tubli mees köigest sellest jagu saab.

Rahvalaul "Me isad ja emad on saarlased"

Ja kivid? Sajaks aiaks neid
käed tugevad kord kandsid,
kuid otsa nad ei saand — oo, ei,
vaod aina uusi andsid.

Kui malelaud on põllusiil,
ruut rukist, teine kive,
ja saarlasele ses partiis
võit kannab leiva nime.

Milvi Seping, "Matkapildike", (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 29

Välislingid

Ingrid Rüütel "Saaremaa laule ja lugusid" Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2018