Luule muuda

keset merd on üksik saar,
saarel elab tsaaritar —
päeval heledam kui päike,
Öösel maale heidab läike,
kuusirp kumab patsi all,
hele täht on laubal tal.

  • Aleksandr Puškin, "Muinasjutt tsaar Saltaanist", tlk Felix Kotta, rmt: A. Puškin, "Muinasjutud", 1949, lk 34-36


Oh verine kuu,
vaenuaegade kuu,
sa valgustad maailma ööd.

Kõik variseb, mis kõrgena näis,
häving rahvaist ja riikidest üle käib,
keda arm enam hurmab —
vend venna surmab.
Maapind su all täis on halli tuhka,
Miks, kõver kuusirp, sa rahus ei puhka?


Ei saa ma surra, olles joonud
Kuusirbi karikast rõõmu,
Ja näljaselt kui leiba, armastanud
Iga lõhnava juuniöö sõõmu.

  • Sara Teasdale, "Vein" ("The Wine"), kogust "Flame and Shadow", 1920

Proosa muuda

  • Läbi poolkorruse akna ja detsembriudu paistab kuusirp, mis pikutab Londoni kohal lamamistoolis. Isegi kuu peab kord kuus jalad välja sirutama. Muidugi mees kuu peal. Kui kuu peal elaks naine, ei saaks ta iial jalgu puhata. Või saaks?
    • Allison Pearson, "Kuidas ta seda suudab?", tlk Tiia-Mai Nõmmik, 2003, lk 16


Kirjandus muuda

  • Karl Eduard Sööt, "Kuusirbi õsu", 1937