LuuleRedigeeri

Nüüd: pihlakobarate ruuge raskus
All sügistaeva sinava kristalli;
Kui väsind käsi, kandvaid kuldset palli,
  
All õunte kollendavi oksi laskus.
Ma alles kuulatin, ma alles lootsin —
See kuhu varises, mis nõnda ootsin?

  • Marie Under, "Hilissuvi" I kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 58