Kabel

Proosa

[Minategelase unenägu:] Me jõudsime kabeli juurde. Ma olen sellest ilmsi oma jalutuskäikudel paar-kolm korda mööda läinud. Kabel asetseb kahe mäe vahel kõrgel orus. Org on soo lähedal; räägitakse, et niiske turbamuld säilitab hästi selle põue sängitatud surnukehasid. Katus on seni tervena hoitud, aga et vaimuliku aastapalk on ainult kakskümmend naela pluss maja, kus on kaks tuba, mille vahesein ähvardab varsti kokku variseda, siis ei võta ükski vaimulik endale kirikuõpetaja kohustusi, eriti kui talle kogu aeg teada antakse, et kogudus laseb tal pigem nälgida, kui et suurendab tema sissetulekut kas või ühe penni võrra oma taskust.
- Emily Brontë, "Vihurimäe", tlk Ester Jaigma, 1974, lk 25

Järgmisel hommikul kell üksteist sõidutati miss Valvona ja miss Taylor ratastoolides haigla kabelisse. Nendega tulid kaasa veel kolm mammit Maud Longi haiglast, kes ei olnud küll katoliiklased, aga keda sidusid mammi Barnacle'iga mitmesugused tunded, nagu armastus, põlgus, pahameel ja kaastunne.
- Muriel Spark, "Memento mori", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 99

[J]uba ammu ja visalt räägiti sellest, et rajada keskmisesse külla kiriku filiaal, asetada sinna kadunukesed, seal ristida ja laulatada - ja millekski muuks ei lähekski pühakoda tarvis.

Kabel kokku klopsida, ja asi vask.

Õnnetuseks oleks selleks tulnud kulutusi teha, aga kulutusi teha, eriti veel kollektiivselt, kohalik elanik ei armastanud, seesuguste rahakogumiste puhul läks lahti üleüldine varastamine. (lk 132-133)

Ljudmila Petruševskaja, "Vana munga viimne soov", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk Toomas Kall, 2012, lk 130-141

Luule

Ma läksin kord armastusaeda,
kus ma sageli mängimas käinud;
oli kerkinud kabel sinna,
mida varem ei olnud ma näinud.
/---/
Nägin hauarive ja -kive
seal, kus aed oli varemalt õites.
Üll ronkmustad rüüd, papid käisid seal nüüd
kibuvitstesse rõõmsaid mu ihasid köites.

William Blake, "Armastuse aed" (The Garden of Love, 1794). Tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7/8 2004, lk 10-11