William Blake

William Blake (28. november 1757 – 12. august 1827) oli inglise luuletaja, filosoof, maalikunstnik ja graafik.

William Blake Thomas Phillipsi maalil (1807)

• Kes tahab teha teisele head, tehku seda pisiasjades.

Ühist hüve nõutab lurjus, variser ja meelitaja.

• He who would do good to another must do it in Minute Particulars.

General Good is the plea of the scoundrel, hypocrite, and flatterer.

• "Jerusalem: The Emanation of the Giant Albion" (1804–1820), tlk Tanel Pern

"Tiiger"

"Tiiger" ("Tyger") on Blake'i ehk tuntuim luuletus. Eesti keeles on sellest vähemalt kaheksa tõlget.

• Tiiger! Tiiger! kirkas kumas

hõõgud metsas põhjatumas.

Mis surematu pilk või tuju

lõi su kardetava kuju?

• • Tlk. Rein Sepp. Looming, 1957, nr 12, lk 1868-1869; Lääne-Euroopa XIV-XVII sajandi luulet, Trt, 1966, lk. 20; Vikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 52.

• Tiiger, Tiiger, leekiv sööst

pimepadrikusest ööst!

Mis igivõimsas silmas, peos

vormusid sa, hirmuteos?

• • Tlk. Ilmar Laaban. Teataja, 1958, 25. jaan., nr.2, lk. 4; Laaban, I. Oma luulet ja võõrast, Tln., 1990, lk. 196 ; Vikarkaar, 1997, nr. 6, lk. 50.

• Tiiger! Tiiger! Loitma lööd

eredalt kesk laante ööd.

Mis igikäe või –silma teos

on su sümmeetria sünge seos?

• • Tlk. Jüri Talvet. "Maailmakirjanduse lugemik", Tln, 1993, lk. 329; Vikerkaar, 1997, nr. 6, lk. 54.

Tema kohta

• Seal avastasin ma – ühes raamatus – sõnad, mille sina, William Blake, olid kirjutanud. Need olid vägevad sõnad ja need kõnelesid minuga.
• It was there that I discovered—in a book—the words that you, William Blake, had written. They were powerful words, and they spoke to me.
  • Eikeegi (Nobody) filmis "Surnud mees" ("Dead Man", 1995)

• Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu nägu oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu armastus esimesest silmapilgust. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest imelapsest. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: Aga mina! Ära mind unusta! Kuueaastaselt kirjutas ta tütar luuletusi, keni väikesi Blake'i stiilis luuletusi. Blake'i stiilis? Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)
  • Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27-49