Nägemine

Nägemine ehk nägemismeel on võime tajuda ja tõlgendada valgusstiimuleid. Enamik loomi teeb seda silma abil.

  • Kreeklased arendasid välja mitu nägemisteooriat. Pütagoorlaste, Demokritose ja teiste järgi põhjustab nägemise osakeste voog nähtavalt esemelt silma pupilli. Teisalt aga pooldasid Empedokles, platonistid ja Eukleides veidrat õpetust silmakiirtest, mille kohaselt saadab silm ise välja midagi, mis põhjustab nägemise nii pea, kui see kohtub millegi muuga, mida kiirgb objekt.
    • Florian Cajori, "A History of Physics in its Elementary Branches" (1899)
  • Senikaua kui inimese silmad valguse käes lahti on, on nägemisakt tahtmatu, see tähendab, et ta kõike seda, mis ta ees on, lihtsalt ei saa nägemata jätta. Sellegipärast on elukogemused veennud teda selles, et kuigi ta näeb korraga kõike, pole ta ometi suuteline ühel ja samal hetkel uurima tähelepanelikumalt ja põhjalikumalt kaht asja, olgu need siis suured või väikesed, ja ka mitte siis, kui need seisavad kõrvuti.

- Kui te mind kohe praamile ei lase, siis ma teile veel näitan!
- Näita, näita! Ega ma ei vaata.

VanasõnadRedigeeri

  • Kes kaugel käib, palju näeb.
  • Kes palju näeb, palju õpib.
  • Küüru teise seljas näeb igamees.
  • Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule!
  • Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata.
  • Neli silma näevad rohkem kui kaks.
  • Nina mehe nägu.
  • Nina otsa näed, ea otsa ei näe.
  • Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata!
  • Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda.
  • Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest.
  • Vana nähtud, uus nägemata.
  • Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel