Proosa

muuda
  • Oli tõepoolest kuulda nagu näljase tiigri või kannatamatu lõvi tumedat urinat.
"Oh ärge ehmuge," ütles Pellisson naeratades.
"Kuid...?"
"See on härra du Vallon, kes norskab." (lk 541)


  • Troy uinus poole minutiga ja oli süllasügavuses unes, kui müra ta unepõhjast pinnale tõi. Ärkamist saatsid unenäod, milles ilmusid saeveskid, suruõhuhaamrid ja hambaarsti puurmasinad. Kui ta oli juba ärkvel, ei haihtunud unenägu ikka: rütmiline müra oli sealsamas, otse kukla taga, voogas sisse kajutiaknast, oli kõikjal. Ta kajut ujus jõelt peegelduvas kuupaistes. Ümbrus oli nagu rahu ise, kuid seina taga, kajutis number kaheksa norskas miss Rickerby-Carrick virtuoossemalt, kui Troy oli oma elus kunagi varem kuulnud. Sealt kostev pandemoonium sarnanes tavalisele norskamisele sama palju kui "1812" "Meloodilisele sepapajale". See oli monstroosne, see oli talumatu.
Troy lebas uskumatus häireseisundis, pooleldi naeru kihistades, pooleldi meeleheites, kui viled vaheldusid norsatustega, plahvatused järgnesid viledele.
  • Ngaio Marsh, "Constable'i maastik konstaablitega". Tõlkinud Mark Sinisoo. Kunst 1994, lk 57-58



"Ära maga!" toksas ta isa. "Kohe tulevad leemuripojad!"
Isa nõksatas ja avas silmad. "Ma ei maga," teatas ta solvunult. "Ma vaatan neid kinniste silmadega. Seda oskavad ainult eriti andekad täiskasvanud. Enne tuleb mitu aastat harjutada." (lk 82)
 
Vikipeedias leidub artikkel