Greta Thunberg

Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg (sündinud 3. jaanuaril 2003 Stockholmis) on Rootsi aktivist, kes keskendub globaalse soojenemise vastasele võitlusele. 2018. aastal Thunbergi algatatud ülemaailmne kliimastreikide liikumine on toonud tänavatele miljoneid meeleavaldajaid. Thunberg valiti 2019. aastal ajakirja Time aasta inimeseks.

• [Irooniline kommentaar vandenõuteooriatele 18. sünnipäeva puhul:] Tänan kõiki heade soovide eest! Täna õhtul leiate mind kohalikus pubis, kus ma avalikustan kõik saladused ja suure vandenõu kliima- ja koolistreigi teemal ning kurjad jõud ei saa mind enam kontrollida! Lõpuks olen ma vaba!
  • "Maailma kuulsaim keskkonnaaktivist sai täisealiseks ja tervitas õnnitlejaid iroonilise naljaga" Delfi Ärileht, 04.01.2021

Greta Thunberg Euroopa Parlamendis (2019)

• Ma mäletan, et mõtlesin, kui kummaline see on, et inimesed, kes on samuti loomaliik, suudavad Maa kliimat muuta. Sest kui see kõik tõesti toimuks, ei räägiks me millestki muust. Televiisorit sisse lülitades, raadiot kuulates ja ajalehti lugedes ainult sellest räägitakski. Justkui oleks käimas maailmasõda. Kuid keegi ei rääkinud sellest kunagi. Kui fossiilsete kütuste põletamine on nii halb, et see ohustab meie olemasolu, siis kuidas me saame endiselt vanamoodi jätkata? Miks ei ole mingeid piiranguid? Miks seda ebaseaduslikuks ei muudeta? See ei jõudnud mulle kohale. See oli liiga ebareaalne.
• Kõik räägivad pidevalt, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja kõige olulisem teema. Ometigi ei muuda nad midagi. Ma ei saa sellest aru. Kui heitgaaside loodusesse paiskamine peab lõppema, siis peame selle peatama. Minu jaoks on see must-valge. Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Me kas jätkame tsivilisatsioonina või mitte.
• Keegi ei maini kunagi õigluse või kliimaõigluse aspekte, mis on Pariisi lepingus selgelt välja toodud ja on tingimata vajalikud, et see globaalses mastaabis toimima hakkaks. See tähendab, et rikkad riigid peavad 6–12 aasta jooksul heitgaaside kogused nulli viima. Seda selleks, et vaesemate riikide inimestel oleks võimalus oma elatustaset tõsta, ehitada üles infrastruktuur (näiteks teed, koolid, haiglad, puhas joogivesi, elekter jne.), mis meil juba olemas on, sest kuidas me võime eeldada, et sellised riigid nagu India või Nigeeria hoolivad kliimakriisist, kui meie, kel juba praegu kõik olemas on, ei hooli kliimakriisist ega Pariisi kokkuleppes välja toodud punktidest?
• Mõned inimesed ütlevad, et ma peaksin hoopis koolis käima. Nad ütlevad, et peaksin õppima, et saada kliimateadlaseks, et saaksin tulevikus kliimakriisi lahendada.
  Kuid kliimakriis on juba lahendatud. Kõik faktid ja lahendused on meil juba olemas. Peame vaid silmad avama ja muutuma.
  Ja miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi enam tullagi, kui keegi selle tuleviku päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on koolisüsteemis faktide õppimisel, kui sama koolisüsteemi parimate teadusuuringute poolt antud olulisemad faktid ei tähenda meie poliitikutele ja ühiskonnale ilmselgelt midagi?
• Loomulikult tuleb ka loota, kuid lootmisest tähtsam on tegutsemine. Tegutsedes lootus suureneb. Seega hoopis tegutsege, mitte ärge raisake aega lootmisele. Ainult sellisel juhul saabub ka lootus päriselt.
• Kõik peab muutuma ja muutus peab algama täna.
  • TEDx Stockholm, 24. november 2018

• 25 aastat on seisnud lugematu arv inimesi ÜRO kliimakonverentside ees, paludes meie riikide liidritel heitgaasid õhku paiskamine peatada. Kuid ilmselgelt ei ole see toiminud, kuna heitgaaside kogused aina suurenevad. Seega ei küsi ma neilt midagi. Selle asemel palun meedial hakata kriisi kriisina käsitlema. Selle asemel palun kogu maailma inimestel mõista, et poliitilised juhid on meid alt vedanud. Me seisame silmitsi eksistentsiaalse ohuga ja meil pole enam aega seda hullumeelset teed jätkata.
  • "Meie juhid käituvad kui lapsed", kõne ÜRO peasekretärile António Guterresele Katowices, 3. detsember 2018

• Te pole piisavalt küpsed, et rääkida asjadest nii nagu need on. Isegi selle koorma jätate oma lastele. Ma ei hooli populaarsusest. Ma hoolin kliimaõiglusest ja planeedist. Meie tsivilisatsioon ohverdatakse käputäie inimeste võimaluse eest teenida tohutuid rahasummasid. Meie biosfääri ohverdatakse, et rikkad inimesed sellistes riikides nagu minu kodumaal saaksid elada luksuses. Väheste luksuse tõttu kannatavad paljud.
  • "Tegevusetuse hukkamõist", kõne COP24 plenaaristungil Poolas Katowices, 12. detsember 2018

• Mõned ütlevad, et me ei tee kliimamuutustega võitlemiseks piisavalt. See pole tõsi, sest selleks, et "mitte piisavalt teha", piisab vaid millegi tegemisest. Tõde on see, et me ei tee sisuliselt midagi.
• Mõned ütlevad, et kliimakriis on midagi, mille oleme kõik koos loonud. See on lihtsalt veel üks mugav vale, sest kui kõik on süüdi, siis pole kedagi hukka mõista. Ometi on keegi süüdi. Mõned inimesed – mõned ettevõtted ja eriti mõned otsustajad – on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad suurte rahasummade teenimiseks ohverdavad.
  • Kõne Davosi ülemaailmsel majandusfoorumil, 22. jaanuar 2019

• Kliimamuutuste osas tuleb meil tunnistada, et oleme läbi kukkunud. Kõik praegusel kujul eksisteerivad poliitilised liikumised on läbi kukkunud ning meedial pole õnnestunud avalikkuse teadlikkust tõsta. Kuid homo sapiens pole veel läbi kukkunud. Jah, me oleme ebaõnnestumise äärel, kuid siiski on veel aega, et see kõik ümber pöörata ja lahendada. See kõik on meie endi kätes. Kuid kui me ei tunnista oma praeguste süsteemide puudujääke, siis ei ole meil ilmselt enam võimalustki.
• Kliimakriisi lahendamine on suurim ja keerulisem väljakutse, millega homo sapiens kunagi silmitsi on seisnud.
• Mõni ütleb, et me ei peaks aktivismiga tegelema, selle asemel peaksime kõik poliitikute hooleks jätma ja selle asemel lihtsalt muutuste poolt hääletama. Mida aga teha, kui puudub poliitiline tahe? Mida teha, kui poliitikuid, keda me vajame, pole kusagil näha?
• Oleme jõudnud ajaloos hetkeni, mil kõik, kes omavad meie tsivilisatsioonist ja kogu biosfääri ohustavast kliimakriisist mingitki ülevaadet, peavad rääkima selges keeles, ükskõik kui ebamugav ja kahjumlik see olla võib.
• Täiskasvanud ütlevad pidevalt, et võlgneme noortele lootust. Kuid ma ei taha teie lootust, ma ei taha, et te oleksite lootusrikkad. Ma tahan, et te oleksite paanikas, ma tahan, et tunneksite seda hirmu, mida mina tunnen iga päev. Ja ma tahan, et te tegutseksite ja käituksite kriisiolukorrale vastavalt. Ma tahan, et te käituksite nii, nagu teie maja põleks, sest nii see on.
  • "Meie maja põleb!", kõne Davosi ülemaailmsel majandusfoorumil, 25. jaanuar 2019

• Me teame, et enamik poliitikuid ei taha meiega rääkidagi. Hästi. Meie ei taha nendega ka rääkida. Me tahame, et nad räägiksid hoopis teadlastega. Kuulake neid. Meie lihtsalt kordame nende sõnu, mida nad on rääkinud juba aastakümneid. Soovime, et järgiksite Pariisi lepingut ja Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu raporteid. Muid manifeste ega nõudmisi meil pole. Olge lihtsalt teaduse poolel.
• Teie loodud poliitiline süsteem põhineb konkurentsil. Te petate, kui saate, sest kõige tähtsam on võimu nimel võita. See peab lõppema. Peame omavahelise konkureerimise lõpetama. Peame tegema koostööd, et jagada planeedi ressursse õiglasel viisil. Peame hakkama elama planeedile sobilikes piirides, keskenduma õiglusele ja kõigi elavate liikide huvides paar sammu tagasi astuma. Peame kaitsma biosfääri – õhku, ookeane, pinnast ja metsi. See võib tunduda väga naiivne, kuid kui olete kodutöö ära teinud, siis teate, et meil pole muud valikut. Peame täie pühendumusega kliimamuutustele keskenduma, sest kui me ei suuda seda teha, on kõik meie saavutused ja edusammud asjata olnud. Ja kõik, mis jääb meie poliitiliste liidrite pärandiks, on inimkonna ajaloo suurim läbikukkumine. Neid mäletatakse kui kõigi aegade suurimaid kaabakaid, sest nad otsustasid mitte kuulata ja mitte tegutseda.
• Mul on kahju, kuid öeldes, et kõik saab korda ja samal ajal tegevusetusega jätkates, ei ole meil mingit lootust. Hoopis vastupidi. Just seda te teetegi. Ei saa lihtsalt niisama istuda ja lootust oodata. Käitute nagu ära hellitatud vastutustundetud lapsed.
  

Tundub, et te ei mõista, et lootus on midagi, mille peab välja teenima.

• • "Me tahame, et poliitikud kuulaksid teadlasi", kõne Brüsselis, 21. veebruar 2019

• Meie tsivilisatsioon on nii habras, peaaegu nagu liivaloss. Fassaad on ilus, kuid vundament on nõrgem kui välja paistab. Oleme nii palju sildu põletanud.
  Eile jälgis maailm meeleheite ja tohutu kurbusega, kuidas Notre Dame Pariisis põles. Mõned hooned on midagi enamat kui lihtsalt hooned. Notre Dame ehitatakse aga uuesti üles. Loodan, et selle tugitalad on tugevad. Loodan, et meie tugitalad on veelgi tugevamad, kuid kardan, et see pole nii.
• Oleme kuuenda massilise väljasuremise keskel ja väljasuremine toimub kuni 10 000 korda kiirem kui normaalseks peetakse, kuni 200 liiki sureb iga päev välja. Viljaka pealmise pinnasekihi erosioon, suurte metsade raiumine, toksiline õhusaaste, putukate ja eluslooduse kadu, ookeanide hapestumine. Need kõik on katastroofini viivad suundumused, mida meie siin majanduslikult õitsvas maailmas oma eluviisiga kiirendame ja arvame, et meil on õigus samamoodi jätkata. Peaaegu keegi ei ole neist katastroofidest teadlik ega mõista, et need on vaid suure murdepunkti algus. Kuidas nad saaksidki teada? Keegi pole seda neile öelnud. Mis veelgi olulisem – õiged inimesed pole seda õigel viisil öelnud.
• Kui ma ütlen poliitikutele, et tegutsege kohe, on kõige tavalisem vastus, et nad ei saa midagi drastilist teha, sest see oleks valijate seas ebapopulaarne. Ja neil on õigus, sest enamik inimesi pole isegi teadlikud sellest, miks neid muudatusi vaja on. Seetõttu ütlen teile, et ühendage teadusega käed, muutke parim kättesaadav teadus poliitika ja demokraatia keskmeks.
  • Kõne Euroopa Parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019

• Paljud tavainimesed, poliitikud, ärijuhid ja ajakirjanikud väidavad, et nad ei nõustu meie öelduga. Nad ütlevad, et lapsed liialdavad, et teeme tühjast kära. Vastuseks sellele tahaksin vaadata viimase Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruande lk 108, peatükki 2. Sealt leiate kõik meie "arvamused" kokkuvõtlikult, sest sealt leiate järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Seal öeldakse, et isegi kui meil on 67% võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi, oli meil 1. jaanuaril 2018 CO₂-eelarvesse jäänud 420 gigatonni süsinikdioksiidi. Ja muidugi on see arv täna juba palju väiksem. Me eraldame igal aastal umbes 42 gigatonni süsinikdioksiidi.
  Heitmete praeguse taseme korral on see järelejäänud eelarve umbes kaheksa ja poole aasta jooksul lõhki. Need arvud on nii reaalsed, kui vähegi saab, ehkki suur hulk teadlasi väidab, et nad on liiga helded, on need arvud, mille kõik riigid on Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kaudu heaks kiitnud.
  Ja mitte üks kord pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht neid arve mainiks.
• Nüüd alles on hakanud mõne riigi poliitilised juhid rääkima. Nad hakkavad välja kuulutama kliimaalaseid hädaolukordi ja nn kliimaneutraalsuse kuupäevad. Hädaolukorra väljakuulutamine on hea, kuid pelgalt nende ebamääraste, kaugete kuupäevade seadmine ja asjade ütlemine, mis jätavad mulje, et asju tehakse ja toimingud on käimas, teeb tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu. Vajalikke muudatusi ei paista endiselt veel kuskilt. Ei Prantsusmaal, EL-is ega kusagil mujal. Ja ma usun, et suurim oht ​​pole mitte tegevusetus, vaid see, kui ettevõtted ja poliitikud jätavad mulje nagu tehtaks reaalseid samme, kuid tegelikult ei tehta peale nutika raamatupidamise ja loova suhtekorralduse väga midagi.
  • Kõne Pariisi Rahvusassamblees, 23. juuli 2019

• Mul on unistus, et nii võimul olevad inimesed kui ka meedia hakkavad seda kriisi kohtlema nagu eksistentsiaalset hädaolukorda. Et saaksin oma õe ja koerte juurde koju minna. Sest ma igatsen neid.
  Tegelikult on mul palju unistusi. Kuid see on aasta 2019. See pole unistuste aeg ja koht. See on aeg ärgata. See on hetk ajaloos, mil peame olema ärkvel.
  Ja jah, me vajame unistusi, me ei saa elada unistusteta. Kuid kõige jaoks on olemas aeg ja koht. Ja unistused ei saa takistada seda, kuidas seda öelda, eriti mitte praegu.
  Ja ikkagi tundub, et kuhu iganes ma ka ei läheks, ümbritsevad mind muinasjutud. Ettevõtete juhid, valitud ametnikud kogu poliitilises spektris, kulutavad oma aega meelelahutusele ja unejuttude rääkimisele, mis meid rahustavad ja tagasi magama panevad.
• Ühe katastroofilise energiaallika muutmine pisut vähem katastroofiliseks ei ole edasiminek. Meie heitkoguste eksport välismaale ei vähenda meie heitkoguseid. Loov raamatupidamine ei aita meid. Tegelikult on see probleemi tuum.
• Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Ja praegu pole meie peamine vaenlane meie poliitilised vastased. Meie peamine vaenlane on nüüd füüsika. Ja me ei saa füüsikaga kokkuleppeid sõlmida.
  • "Mul on unistus", kõne USA Kongressi ees, 18. september 2019

• Minu sõnum on, et me jälgime teid.
  See kõik on vale. Mina ei peaks siin olema. Peaksin olema tagasi koolis teisel pool ookeani. Te tulete lootuse saamiseks meie, noorte juurde. Kuidas te julgete?!
  Te varastasite oma tühjade sõnadega minu unistused ja lapsepõlve, kuid mina olen üks neist, kel vedas. Inimesed on kannatamas, inimesed on suremas, terved ökosüsteemid on kokku varisemas. Me oleme massilise väljasuremise alguses ning ainus, millest teie räägite, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!?
• Te veate meid alt, aga noored on hakanud teie reetlikkust. Kõikide tulevaste põlvede silmad on teie peal. Ja kui te peaksite meid alt vedama, siis ma ütlen, et me ei anna teile iial andeks!
  Me ei lase teil sellest vabaneda. Just siin, praegu, tõmbame piiri. Maailm ärkab. Ja muutused on tulekul, kas see teile meeldib või mitte.
  • "Kuidas te julgete?", kõne ÜRO tippkohtumisel, 23. september 2019

• Eelmisel nädalal streikis kliimat eest üle 4 miljoni inimese rohkem kui 170 riigis.
  Me marssisime elava planeedi ja kõigile turvalise tuleviku nimel. Rääkisime teadusest ja nõudsime, et võimul olevad inimesed kuulaksid teadust ja tegutseksid selle nimel.
  Kuid meie poliitilised juhid ei kuulanud.
  Sel nädalal kogunesid maailma liidrid New Yorki ÜRO kliimamuutuste teemalisele tippkohtumisele. Nad vedasid meid taas alt oma tühjade sõnade ja ebapiisava tegutsemisega. Me käskisime neil teaduse taha ühineda. Kuid nad ei kuulanud.
• Nad ütlevad, et muretsemiseks pole põhjust, ja peaksime ootama helget tulevikku. Kuid nad unustavad, et kui nad oleksid oma töö teinud, poleks meil vaja muretseda. Kui nad oleksid õigel ajal alanud, poleks see kriis praegu see kriis.
  • Kõne Kanadas, Montréalis, 27. september 2019

Tema kohta

Ma Greta Thunbergi võtaks
tõe, truuduse, õiguse ka
ja Elba saarele jätaks
paljud suurilma riigipead.

• Kristiina Ehin luulekogus "Janu on kõikidel üks" (2020), Lydia Koidula motiividel

• Kui veel aasta eest võtsid sündsustundega poliitikudki tõsiselt Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi sõnumeid, siis viirusepuhang andis strateegilistele huvidele alati kiirkasu eelistavatele valitsejatele võimaluse tõrjuda globaalse kliimakatastroofi vältimiseks vajalike sammude ja otsuste teema tagaplaanile.

Greta ei ületa enam uudisekünnist ja kuigi teadus on viimase kümnendi jooksul andnud inimkonnale juurde tohutult teadmisi planeedi elutähtsate süsteemide toimimise kohta, on otsustajad eelistanud neid teadmisi eirata ning lasknud fossiilkütustel baseeruval majandusel lustiliselt vanaviisi toimida ja maakera keskmist temperatuuri tõsta tempos, mis nelja aasta eest alla kirjutatud Pariisi kliimaleppe sissejuhatuses võetud eesmärgi saavutamise võimatuks teeb.

Teisisõnu, suurmeestel nagu Donald Trump või Xi Jinping on head eeldused minna ajalukku meestena, kelle otsused hävitasid inimtsivilisatsiooni ja enamuse kõigest elusast me planeedil. Aga selle raamatu peab kirjutama juba mõne maavälise tsivilisatsiooni ajaloolane.

• Kaarel Tarand, "Pikk uni enne tõelist kriisi" ERR, 02.09.2020