Karoli Hindriks

Karoli Hindriks (sündinud 17. juunil 1983 Kohtla-Järvel) on eesti ettevõtja, leiutaja ja poliitik.

Karoli Hindriks, 2017.

Intervjuud

• Komistamine kuulub ettevõtja elu juurde.
  • Karoli Hindriks, intervjuu: Karoliine Aus, "Karoli Hindriks: Komistamine kuulub ettevõtja elu juurde" Pärnu Postimees, 3. oktoober 2019

Kirjutised

• Viimase aastaga on Eesti muutunud vihaseks. Viha ja vastasseisu õhutamine on viinud meid selleni, et pead on tõstmas kodukootud terrorism ning vägivald.
• Meie riik, mis on sinu, minu ja meie inimeste raske tööga kõigest veerandsajandiga end totaalsest vaesusest üles töötanud uuenduslikuks digiriigiks, on hakanud paraku liikuma sisemise polariseerumise ja isolatsiooni suunal.
• Selleks et töötajate arv püsiks Eestis 2016. aastaga samal tasemel, peaks hõivatute osakaal tööealistest aastaks 2020 tõusma ligi 79%-ni. 2017. aasta I poolaastal oli tööhõive määr 77,5%. OSKA uuringu "Eesti tööturg täna ja homme 2017" kohaselt jääb 2025. aastaks tööealisi (20–64 a) inimesi 43 000 võrra vähemaks. Keskmise palgaga töötaja pealt laekuvaid makse (keskmiselt 35%) arvestades tähendab see, et aastas jääks saamata umbes 220 miljonit eurot maksutulu. Kui välistöötajad meile appi ei tule, siis Eestis pensionid ja lastetoetused aina kahanevad. Viha viib Eesti üha sügavamasse vaesusesse. Välisettevõtjatel [---] on Eestis hetkel 110,806 töötajat, mis moodustab 16% kogu tööhõivest. Kui tema ja ta saatusekaaslased oleksid võõraviha tõttu sunnitud oma äri mujale viima, kaotaks töö ligi üks kuuest töötavast inimesest Eestis.
• Meil on tarku ja tublisid inimesi juurde vaja. Suur hirm on pagulased. Alates 1997. aastast (kahekümne ühe aasta jooksul) on Eestisse tulnud vaid 445 pagulast, neist pea iga neljas Ukrainast. 165 on põgenenud Süüria sõja eest. Ligi pooled on lapsed. Nii nagu kunagi põgenesid sõja eest meie inimesed, põgenevad praegu teised.

Aga tõsiasi on, et isegi nemad ei taha Eestisse jääda. Meil on halb kliima ja kehvad sotsiaaltoetused. Need, kes tulevad, on valmis rinda pistma raskustega, mida meie kliima ja sotsiaalsüsteem kaasa toovad.

• Erinevalt hirmust, mida migratsioonivastased tihtipeale külvata püüavad, tuues näiteks hordidena siia liikuvaid lihttöölisi, on Maailmapanga andmetel kõige kiiremini kasvanud ränne just oskustööliste seas. Kahe kümnendiga kerkis oskustööliste ränne 130%. Lihtsustatult öelduna – kõige rohkem liiguvad praegu maailmas targad inimesed.

See, kuhu talendid liiguvad, määrab majanduse edasikestmise. See, kas meie riigil on võimalik pensioni maksta, sõltub sellest, kui positiivne on Eesti migratsioon. See, kui palju lastetoetusi maksta suudetakse, sõltub sellest, kui positiivne on Eesti migratsioon. See, kui konkurentsivõimeline on meie tööturg, sõltub samuti sellest, kui positiivne on Eesti migratsioon.

• Eestilt võeti ära viiskümmend aastat vabadust ja majanduslikku progressi ning praegune kibestumine on selle tagajärg. See on täiesti arusaadav – kui maailm räägib edukast digi-Eestist, ent poodi minnes ei jõua perele süüa osta, on viha loomulik.

Aga me seisame valiku ees. Ja meil on aeg olla julged. Kas keerame end isolatsiooni suunale, kus seesama vaesus süveneb? Või õpime austama ja hindama inimesi mujalt maailmast, kes aitavad meil oma riiki ehitada?

• Karoli Hindriks, "Eesti on muutunud vihaseks" Maaleht, 13. detsember 2018

• Kõige olulisem on, et tänu oma nooruslikule, kuid samas küpsele mõtlemisele on Eesti noored võimelised muutustega kiiresti kohanduma. See peegeldub ka paljuski meie kiires arengus viimaste aastakümnete jooksul.
• Me arvame tihtipeale, et Eesti on väike ja meie roll olematu. Kuid just oma isikliku kogemuse põhjal olen hakanud nägema, et meie kauaotsitud Nokia on tegelikult peidus meis endis.
  • Karoli Hindriks, "Karoli Hindriks kandideerib europarlamenti", Õhtuleht/pressiteade, 7. veebruar 2009