Rõhumine

Proosa

• Rõhuja privileegiks on see, et rõhumine tagab ka kõige viletsamale nende hulgast üleolekutunde.
  • Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 25, sissejuhatus

• Vend Vahitorn kui äsjaavastatud autoriteet kuningliku suguvõsa küsimustes raputas pead.

"Ei tea, et patriits endast otseselt ohtu kujutaks," ütles ta. "Ta pole ju tegelikult türann kui selline. Pole nii halb kui mõned eelmised. Ma tahan öelda, et tema otseselt ju ei rõhu."

"Mind rõhutakse kogu aeg," kuulutas vend Uksevalvur. "Tööl rõhub meister Critchley mind hommikul, päeval ja õhtul, karjub minu peale ja puha. Ja juurviljapoe moor, see rõhub mind ka kogu aeg."

"Täpselt," nõustus vend Krohvija. "Minu majaperemees rõhub mind nii mis kole. Kolgib uksele ja jahvatab mingist üürist, mis mina talle võlgu olevat - see on häbitu vale. Ja naabrid rõhuvad mind terve öö otsa. Ma räägin neile küll, et ma töötan kogu päeva, inimesel peab olema mingi aeg, millal tuubamängu õppida. See on selge rõhumine, see ta on. Kui mina pole rõhuja kanna all, siis ma küll ei tea, kes üldse on."

"Kui nii võtta - " lausus vend Vahitorn aeglaselt - "siis minu naisevend rõhub mind pidevalt sellega, et tal on see uus hobune ja tõld, mille ta ostis. Minul tõlda pole. No öelge, kus on siin õiglus? Ma vean kihla, et kuningas ei laseks sellisel rõhumisel jätkuda - inimeste naised rõhuvad, et miks neil pole uut tõlda nagu meie Rodney'l ja niimoodi..."

• Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 16

Luule

Võib-olla oli Fortinil
kargem kirjutada
vaiksetest rõhujatest, kes räägivad telefoniga,
viisakad röövlid annavad
kahtlemata šikimaid kujundeid.

• Maarja Kangro, "Maitsest", ERR, 22.08.2019