Noa on maailma kõige kuulsam laevaehitaja. Teda mainitakse ka Piiblis ja selle kohaselt tegi ta lepingu Jumalaga.

Edward Hicks "Noa laev" (1846)
Ester Almqvist, "Noa tänuohver"

Proosa

muuda
  • Ta arutas endamisi, mis võis teha Noa oma laevas kõik need sadaviiskümmend päeva. Aga muidugi, tal oli perekond, kellega rääkida, ja loomad, kelle eest tuli hoolitseda. Tal olid ju isegi kiskjad laevas — lõvid, hundid ja karud, keda pidi valvama, et nad omapead ringi luusima ei pääseks ja mõnd teist looma maha ei murraks. Sellest oleks asendamatu kahju, sest neist igaühest oli ainult üks paar. Võib-olla juhtuski, et mõni kasulik loomasugu sel kombel otsa sai — aga sellest ei rääkinud pühakiri midagi.
Ja mis oli saanud viljapuudest? Kui vesi kogu maa üle ujutas, pidid need ju kõik otsa saama. Aga ei olnud ühtki sõna sellest, et Noa oleks kaasa võtnud kas või seemet. Siiski — seda ta pidi kindlasti tegema. Isegi kui Jehoova oma vihas oleks selle unustanud, ei võinud Noa kui põllumees seda unustada. (lk 223)


  • Kui inimene vee peal ära eksib, on iga küngas Ararat. Ja all kuhjub alati minevik, mis kaob, kuid ei kao, mis hävib ja püsib. Kui kujutleda, et Noa naine leidis vanuigi kusagilt mõne veeuputuse jäänuki, võis ta sellesse kahlata, kuni lesekleit tema pea kohale hulpima jäi ja vesi palmikud lahti harutas. Ja küllap jättis ta oma poegade kohuseks põlvkondade igavat lugu pajatada. (lk 158–159)
  • Kujutlege, et Noa lammutas oma maja ja pruukis laudu laeva ehitamiseks, samal ajal kui naabrid kõheldes pealt vaatasid. Küllap ütles ta neile, et maja tuleb tõrvata ja ehitada nii, et see kas või pilvedel hõljuks, kui vaja. Salatipeenrast polnud mingit abi ja tugev vundament oli kasutumast kasutum. Majal peaks olema kompass ja kiil. Küllap panid naabrid käed taskusse, närisid huuli ja kõmpisid koju, majadesse, mis olid nende meelest nüüd puudulikud, ehkki nad selle põhjusest aru ei saanud. Võib-olla ei tahtnud need naised, vagad nagu nad olid, näha mind siirdumas sellesse kurba ja põlatud ilmutustenägemise seisundisse, milles hakatakse end naabritest paremaks pidama. (lk 169)


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel