Claude Arnulphy, "Kapten Henry Osborni portree" (1743)

ProosaRedigeeri

  • Kujutlege, et Noa lammutas oma maja ja pruukis laudu laeva ehitamiseks, samal ajal kui naabrid kõheldes pealt vaatasid. Küllap ütles ta neile, et maja tuleb tõrvata ja ehitada nii, et see kas või pilvedel hõljuks, kui vaja. Salatipeenrast polnud mingit abi ja tugev vundament oli kasutumast kasutum. Majal peaks olema kompass ja kiil. Küllap panid naabrid käed taskusse, närisid huuli ja kõmpisid koju, majadesse, mis olid nende meelest nüüd puudulikud, ehkki nad selle põhjusest aru ei saanud.


LuuleRedigeeri

Edelatuul on aastaid neid müüre lõhkund
ja enam rõõmsalt su naergi ei kaja;
nõel keerleb ringi hullunud kompassis
ja täringute arvestus on sassis.
Sa ei mäleta; teine aeg ajab segi
su mälu; lõng libiseb vihist.

  • Eugenio Montale. "Rannavahi maja", tlk Märt Väljataga, Vikerkaar 5-6/2001, lk 12–15


Juba aiman et põigelda
Tuleb mul igavesti
Kivikompass kapteni kääpal
Säält saan suuna WESTI

Kaugelt kostab vedurivile
Tähendab elu on sääl
Tormata aga vastassuunas
Käsib mu sees üks hääl


Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja
nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin
kompassi ostma Linnas läheb päikegi meelest
Kõrvetab või sajab Ükskõik
Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad
linnud Emajõe luhal
Maal on kompassita muidugi lihtsam
mõistuse juurde jääda Lihtsalt rohi
kasvab taldadest läbi ja tuul
teeb taevale juuksed

  • Ene Mihkelson, "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33