Muinasjutt


ProosaRedigeeri

  • "Prrr! Urrr!" urisen mina ja püüan teha hästi metsikut nägu. "Kui sa kohe välja ei ilmu, siis ma sulle täna õhtul uut muinasjuttu ei jutusta. Paras sulle, Poripill!"
Tavaliselt see viimane ähvardus mõjub, sest piripillist Pille teab nagu minagi, et õhtune muinasjutt on niisugune jutt, mis toob ilusaid unenägusid ja kaitseb õnnetuste eest. Maailma parimad muinasjutud on kogutud raamatutesse ja on minu parimad kaitseinglid. Ükski meie klassi poiss ei austaks mind, kui ma poleks nii palju lugenud. Ma pole sportlik nagu mu vanem vend Mihkel, ma pole hea arvutaja ega tempude välja mõtleja, mind päästavad muinaslood - need parimad talismanid. Pirtsu-Piripillist ei saaks ma ilma imejuttudeta üldse jagu. Mu lood panevad teda paremini sõna kuulama kui igasugused ähvardused. (lk 7)


  • Muuseumi parkla, mis oli tema saabudes tühi olnud, oli nüüd autosid täis, ühest küünist kostis muusikat ja aknad olid valged — nagu hämarusest läbi tungivad kandilised kuud. Muusika tõmbas Perezit nende poole ja talle meenusid lapsena kuuldud rahvajutud haldjatest, kes meelitasid surelikke oma viiulimänguga ja varastasid nende elust sajandi. Ja tema ise on ka üks paras rahvajutt, mõtles Perez, oma pikkade mustade juuste, ajamata habeme ja pika musta mantliga. Ta piilus ühest aknast sisse ja nägi seltskonda vanemapoolseid inimesi tantsimas. Ta tundis viisi ära ja hetkeks tekkis tal endalgi kiusatus võtta mõnel seina ääres istuval vanaproual käest ja teda tantsupõrandal ringi keerutada, nii et daam ennast taas noorena tunneks.
Kuid ta pöördus ära. Vana Jimmy Perez oleks seda ehk teinud, eriti kui Fran oleks kaasas olnud. Kuid ta ei olnud enam see mees. (lk 10-11)

LuuleRedigeeri

Näolt enneaegse vanaduse kortse
kui pühiks muinasjutu imeluud;
jõud äkki muutunud on mitmekordseks.
Ja jälle paugutasid kangaspuud,
tuul olviaugus mardusena huikas...
Noor Kreutzwald mõistab, nägu selginud,
mis vara vaikselt tema põues tuikas.


Kui kuusirp heidab sädelust öö-uttu,
kus läbipaistvalt kumab põld ning paim,
maailmast võlutust täis muinasjuttu
ja rajatust mu hinges süttib aim.


Elan kaasa suurt, tõelist muinasjuttu,
sina, inimese sädelev hiigellill,
hõbedane ja valge iiris, lennuk,
siniselt järvelt tõused sa
võimsalt kõrgele
päikeselise maailma kohale.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel