Katri Vala
Katri Vala (sünninimi Karin Alice Wadenström, kodanikunimi abielus Karin Alice Heikel; 11. september 1901 Muonio vald – 28. mai 1944 Eksjö, Rootsi) oli soome luuletaja.
"Sinine rohtaed"
muudaTsitaadid raamatust "Sinine rohtaed". Tõlkinud Debora Vaarandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1974.
Öösel on kindlasti mingi jumal
käinud mu rohtaias:
kõik moonid on puhkenud.
Vaevalt julgen ma välja astuda,
kardan, et põlen neis tillukestes leekides.
- "Moonid", lk 55
Kui olin päris noor,
kui olin lähedal õitsvale maale,
päikesele ja kohavaile puile,
kartsin ma sind, surm.
Nüüd seisan ma nende hulgas,
kes rannas ootavad,
kes vaatavad väsinud silmil
pimedale merele,
kas ei paista ju su laeva tuled.
- "Surm", lk 104
Tänasel ööl on surm hea.
Tänasel ööl olen nii vagune.
Tänasel ööl ei karda ma minna üle pimeduse,
hoides käes kubisevat tähelaternat.
- "Valvaja", lk 105
Täna tõusin ma surnuist.
Täna astusin ma mürisevasse rongi,
mis laulab: ELU, ELU, ELU.
Olen õige vakka,
tõmban mütsi silmile,
sest mu õnn paistab kogu maailmale,
kõik näevad, kuidas rong mind vaimustab,
kuidas tahaksin igaühele öelda:
mu armas, imetore on elada!
- "Täna", lk 126
Elan kaasa suurt, tõelist muinasjuttu,
sina, inimese sädelev hiigellill,
hõbedane ja valge iiris, lennuk,
siniselt järvelt tõused sa
võimsalt kõrgele
päikeselise maailma kohale.
Oled unustanud oma juured,
oled unustanud oma varre,
on ainult õiekrooni imeväärne kihk:
kõrgemale!
Vaatlen su õiekuurmete vahelt maad,
olen õnnelikum armunust.
Taevas on ligidal.
Jumala silmad vaatavad inimese õit.
- "Lennukile", lk 127
