Ebakindlus

ProosaRedigeeri


  • Noorena tundsin ma end nii puudulikuna, sest mul ei olnud veel kõigele vastuseid. Mul oli palju sõpru, kellel oli iseendast selge pilt. Kes teadsid, mis neile meeldis, nagu rohu lõhn, või mis mis oli nende lemmikvärv. Ma kadestasin neid tüdrukuid, sest ma ise olin nii ebakindel. Ma kahtlesin kõiges. Tohutu huvi minu vastu oli õudne.
  • Olen veetnud rohkem kui poole oma elust teeseldes, et olen keegi teine. Kui mu eakaaslased värvisid juukseid ja mõtlesid, kes nad on, mõtlesin mina, kes on Hermione ja kuidas teda kõige paremini kujutada. Nüüd, 25-aastaselt, tunnen ma esimest korda elus, et mul on endast pilt, millega ma rahul olen. Mul on tegelikult üht-teist öelda ja ma tahan olla päris mina ise. Ma ei taha, et avaliku ja isikliku minu vahel oleks suur lõhe. See tee on kindlasti raskem, aga kahtlemata pakub see ka kõige rohkem rahuldust. See kõlab tobedalt, aga mind huvitab väga tõde, kuidas olla sassis ja ebakindel ja vigadega ja imeline ja suurepärane ja kõige rohkem mina ise, kõik üheskoos. Kui sa vaatad mõne sellise näitleja tööd nagu Emma Thompson, on sul tunne, et sa näed midagi tõelist, ja minagi püüdlen selle poole.


LuuleRedigeeri

Mõlemad on veendunud,
et neid ühendas äkiline tunne.
Selline veendumus on kaunis,
aga ebakindlus kaunimgi.

  • Wisława Szymborska, "Armastus esimesest pilgust", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 15-16