Proosa muuda

  • Okupatsiooniaastad hakkasid ununema ja kõik olid vabanemisega juba sedavõrd harjunud, et seda nüüd igapäevaseks muutunud õnne enam peaaegu ei märgatudki. Uuesti ilmus müügile bensiin ja toidukaardid kadusid... Mis aga puutub kõigesse muusse, siis oli sellest veelgi raskem midagi taibata, kui taibati "kummalisest sõjast", sest sõjale järgnes mingi "kummaline rahu". Näis, nagu oleksid bošid sõja võitnud — kollaboratsionistid muutusid uuesti julgeks ja jultunuks, igal sammul varitsesid mingid ootamatused; sõjavangist naasnud avaldasid rahulolematust: vankritegija oli kaotanud oma klientuuri, mille temalt oli üle löönud kollaboratsionist R... linnast, apteekril oli tegemist ja tüli, et apteegist välja saada oma ajutist asendajat. Kõikjal aina meelekibedus... Proua Donzert ja tema kaks tütart käitusid nii nagu kõik teisedki: kirusid ja torisesid, ent kokkuvõttes mõjus taoline üldine pettumus neile nagu vihm vihmamantlile. (lk 35-36)
    • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962


  • Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) restorani-tõsielusarjadest. Võistlejatel paluti valmistada seenerisoto ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road erinesid üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on järjekindlus oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab toitu veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma märki, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele standarditele, siis ei näita see mitte meie piiratust, vaid vabanemist ja individuaalsust. (lk xvii)


  • Meie praegune vabaduse mõiste, mis lähtub universaliseerivast, ekstraktiivsest, allutavast, (neo)liberaalsest metafüüsikast, on kõigest üks ajalooline võimalus mõista vaba elu(viisi). Ja pealekauba on ta säärane metafüüsika, mis teeb õnnetuks, sest asetab vabadusesunni üksikisiku õlule. Vabaduse nõudlemine on sund osta, omada, olla naabrist parem, eraldada end kogukonnast, pidevalt ligimesega – ja ka iseendaga – konkureerida. (Neo)liberaalse vabaduse püüdlus on hukatustee, mille lõpus leegitseb läbipõlemise põrgu. Arusaam, et kogu ilm mõtleb ja teostab lakkamatult eluvabadust – ehk muundumist, saamist, (te)isenemist –, on kõigest esimene, kuid esmatähtis samm taipamaks, et vaba saab olla ainult koos. On ainult vabakssaamine koosluses ja kooslusega.

Luule muuda

Mõned orjad saavad vabaks vaid sedavõrd,
et kössitada Kentucky rebaseurgudes,

kui Cincinnati on otse üle
viimase kiirevoolulise jõe.