Proosa muuda

  • Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) restorani-tõsielusarjadest. Võistlejatel paluti valmistada seenerisoto ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road erinesid üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on järjekindlus oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab toitu veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma märki, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele standarditele, siis ei näita see mitte meie piiratust, vaid vabanemist ja individuaalsust. (lk xvii)