Meelekibedus

See artikkel räägib tundest; selleni viivast psühholoogilisest protsessist kõneleb artikkel Kibestumine, teravast maitseelamusest artikkel Kibedus.

Meelekibedus ehk kibestumus on kibedale maitsele analoogne tunne hinges.

Luule

päevad läevad tihti elu tundub kibe
aga tantsupõrand ikka püsib libe

• Juhan Viiding, "Läikpulber tantsupõrandale". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum, 1998, lk 411

Proosa

• Kibe on laitus, millest me parimagi tahtmise juures mingit kasu lõigata ei mõista. (lk 45)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR 30/2007

• Katoliku kirik pakub kujutlusvõimele niivõrd head toitu ja varju, temas on nii palju kärjekannusid eri sorti meega ning ta on sedavõrd leebe inimloomuse nõrkuste suhtes. Protestantism jääb katoliiklase silmis millekski vaestemaja sarnaseks ning tema kibe negatiivsus mõistetamatuks. (lk 469)
  • William James, "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013

• Ma leian, et kõigist rumalatest, tüütutest tobedustest, millega meid nuheldakse, on kõige hullem see väljamõeldis, mida nad "ilmateateks" nimetavad. Meile ennustatakse täpipealt seda, mis juhtus eile või üleeile, ja otse vastupidist sellele, mis täna juhtuma hakkab. /---/

Kuid milleks üldse ilma ette teada? Ilm on niikuinii halb, kui ta kord juba käes on, milleks meile veel see etteteadmise kibedus?

• Jerome K. Jerome, "Kolm meest paadis", tlk Tiiu Viires, 1994, lk 40-43

• Okupatsiooniaastad hakkasid ununema ja kõik olid vabanemisega juba sedavõrd harjunud, et seda nüüd igapäevaseks muutunud õnne enam peaaegu ei märgatudki. Uuesti ilmus müügile bensiin ja toidukaardid kadusid... Mis aga puutub kõigesse muusse, siis oli sellest veelgi raskem midagi taibata, kui taibati "kummalisest sõjast", sest sõjale järgnes mingi "kummaline rahu". Näis, nagu oleksid bošid sõja võitnud — kollaboratsionistid muutusid uuesti julgeks ja jultunuks, igal sammul varitsesid mingid ootamatused; sõjavangist naasnud avaldasid rahulolematust: vankritegija oli kaotanud oma klientuuri, mille temalt oli üle löönud kollaboratsionist R... linnast, apteekril oli tegemist ja tüli, et apteegist välja saada oma ajutist asendajat. Kõikjal aina meelekibedus... Proua Donzert ja tema kaks tütart käitusid nii nagu kõik teisedki: kirusid ja torisesid, ent kokkuvõttes mõjus taoline üldine pettumus neile nagu vihm vihmamantlile. (lk 35-36)
  • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962

• ... keegi ei suuda öelda: "Ma ohverdan ennast," tundmata sealjuures kibedust. Ema üks peamisi vastuolusid oli, et ta pidas end võimeliseks üllast ohvrit tooma, ja ometi oli tal soove, nõrkusi ja ihasid, mis olid liiga tugevad selleks, et mitte vihata kõike seda, mis teda rõhus. Ikka ja jälle tõstis ta mässu kitsenduste ja puuduse vastu, millele ta oli end vabatahtlikult allutanud. On kahju, et eelarvamused ei lasknud tal jõuda lahenduseni, mille ta leidis kakskümmend aastat hiljem: tööle minna. (lk 26)
• Kui sureb keegi, keda me armastame, maksame tuhande kibeda kahetsusega selle eest, et ise alles jäime. Surm näitab meile kadunu kordumatut ainulaadsust. Ta muutub suureks nagu maailm, mida tema puudumise tõttu enam ei ole ja mis tervenisti olemas oli vaid koos temaga. (lk 64)
  • Simone de Beauvoir, "Väga kerge surm", tlk Henno Rajandi, 1965

• Mured, mured, mured! Et neist ajutisekski vabaneda, lõin lahti kaasavõetud raamatu. Balzac pole tõesti midagi murelikele ega pahuraile. Liiga palju on temas seda, mis mindki mürgitab — üleolekut ja põlgust. Kibe on sealjuures see, et tema geenius seda kõige üle naermist täielikult õigustab, minu küündimatus aga ainult naeruvääristab ning sellisena mind ennast koormab. (lk 26)
  • Silvia Rannamaa, "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971

• Kui kibe on näha aega liivakellas! See on nagu tühjaks juua peekritäis kõrbe. (lk 26)
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

• Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi tagajärjed peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud vili, ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub lootuse juurest.

Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse marjad nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende kibedust.

• Alma Teder, "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 14

• Ianthe kummardus elulõnga silmitsema ja tema kleidi seelikuosa tegi suurelise kaare. "See on ju kuivanud, Rose! Kui päris maha lõigata, jääb ehk siiski ellu." Ta vaatas mind rangelt, küsivalt. "Sa oled nii mõndagi hooletusse jätnud. Juhtugu mis tahes, kunagi ei tohi käega lüüa. Teised inimesed on sinust sõltuvad ja sina pead oma lastele eeskujuks olema, ja mulle samuti. Me kõik loodame sinu peale." Moraal loetud, mudis ta õrnalt õlipuu lehte. "Poleks iialgi uskunud, et sina meil kasvama lähed," ütles ta puule.

Meel kibe, pahvatasin ometi naerma. "Poleks iialgi uskunud, et näen sind temaga rääkimas! Oota veel paar aastat ja sa ei tunne teda äragi!" (lk 153)

• Elizabeth Buchan, "Naise kättemaks", tlk Anne Kahk, 2003

• Joonud suure koguse veini, jäi ta magama, ärgates kesk ööd, säng külm ja tühi ja abikaasatu. Sellistel hetkedel tunnetas ta eksistentsiaalse kibedusega, et tema abikaasa polnud mõistnud teda mitte üks raas. (lk 220)
  • Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad", tlk Lauri Saaber, 2017

Vanasõnad

• Kibe sõna kihutab vihale.
• Libe keel, kibe meel.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929